/nginx/o/2016/03/28/5204973t1hd374.jpg)
Prantsuse viinamarjaistanduste omanikud seisavad silmitsi kliimamuutustega, mis viinamarjade kasvutingimusi raskendavad, tehes ühtlasi keeruliseks istanduse toimimise.
Populaarsete veinide tootmist ohustab kliimasoojenemine (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veinitootmise juures mängivad rolli mitmed tegurid – erinevad viinamarjasordid, pinnase viljakus, päikesekiirgus, istanduse töötajate oskused taimi hooldada jm, vahendab Local. Samas sõltub saagikus suuresti ka sellest, kas taimed on näinud rohkem vihmahooge või enamiku hooaja vältel hoopiski põuda.
Kliimasoojenemise tõttu kaaluvad mitmed Prantsusmaa veinitootjad ärist loobumist. Alates 80-ndatest on viinamarjade kasvutingimused häiritud näiteks Champagne, Burgundy ja ka Bordeaux piirkondades ning sealsete istanduste saagikus vähenenud.
Prantsusmaa populaarseimateks veinideks on näiteks Pinot Noir ja Merlot, kuid kliima soojenemise jätkudes ei pruugi nende sortide viinamarjad muutustega enam hästi kohaneda. Sauternes, Margaux ja Saint-Emilion veinide valmimiseks vajalikke viinamarjasorte võib kasvatada vaid teatud piirkondades ning neist veine valmistada kindlate reeglite järgi, mille muutmist peavad veinitootjad samaväärseks veini identiteedi muutmisega.
«Kohalik kliima püsis Prantsusmaal sadu või isegi tuhandeid aastaid üsna stabiilsena, kuid viimased aastakümned on kliimas kaasa toonud muutusi,» sõnas Harvardi ülikooli evolutsioonilise bioloogia professor Elizabeth Wolkovich. Tema juhitud teadlaste rühm uuris hiljuti kliima mõju viinamarjaistandustele. «Nüüd on ühes kliimamuutustega läinud nii soojaks, et viinamarjakasvatajad ei peagi viljade küpsemiseks põuaperioodi ootama, sest selletagi on juba soe,» lisas kliimateadlane Benjamin Cook.
Cook ja Wolkovich leidsid uurimuse käigus, et saagi valmimise aeg on viimaste aastakümnete jooksul liikunud kahe nädala võrra varasemaks ning suvekuude keskmised temperatuurid on tõusnud 1,5 kraadi võrra, liikudes endiselt tõusvas joones. Wolkovich mainis eraldi ära 2003. aasta suve, mil Bordeaux piirkonnas oli augustis rohkem kui pool tosinat ligi 40-kraadise temperatuuriga päeva. «Kui kuumus kasvab, ei pea viinamarjaistandused sellele enam vastu,» hoiatas ta.