Krugman: maailmaturu hinnatõus jätkub ka järgmisel aastal

Hinnad tõusevad arenevate riikide kasvanud nõudluse tõttu Foto: SCANPIX

Erinevate kaupade kiire hinnatõus näitab seda, et me elame piiratud võimalustega maailmas ning arenevate riikide kiire kasv viib maailmaturu hinnad paratamatult üles ning me peame harjuma kõrgemate toormehindadega, kirjutab USA majandusteadlane Paul Krugman The New York Timesi arvamusartiklis.

Pea kõikide tarbekaupade hinnad on tõusnud poole aastaga veerandi võrra. Nafta hind on tõusnud üle 90 dollari barrelist, vase ja hõbeda hind on tõusnud rekordkõrgustesse, nisu ja maisi hinnad on kallinemas. Hinnatõusus ei saa süüdistada aga USA keskpanka, kes raha juurde trükib, kuna USA majandus on hinnatõusus kõigest pealtvaataja, kirjutab Krugman.

Kui hinnad kaks ja pool aastat tagasi samamoodi tõusid, pidasid paljud kommentaatorid seda spekulantide süüks. 2008. aastal hakkasid hinnad langema, seda mitte spekulantide väiksema sahkerdamise, vaid üleüldise maailmamajanduse jahenemise tõttu.

Hindade langus juhtus aga samal ajal ülemaailmse majandussurutisega, mille tõttu nõudlus toormaterjalide järele langes Tänu majanduskasvule arenevates riikides, möödus maailma tööstustoodangu hulk hiljuti oma viimasest tipust. Sellega koos on ka toormehinnad ülespoole rühkimas.

Üha enam inimesi arenevatest riikidest astub maailma kesklassi hulka ning ka nemad tahavad autodega sõita ja liha süüa. Tootmine ei suuda aga kasvava nõudlusega sammu pidada. Näiteks nafta tootmine on olnud samal tasemel juba neli aastat.

Viimase aasta jooksul on harukordsed ilmastikuolud, nimelt suur kuumus ja põud olulistes põllumajanduspiirkondades viinud toiduainete hinnad veelgi kõrgemale.

Hinnatõus näitab, et me elame piiratud võimalustega maailmas. See ei tähenda lõppu majanduskasvule või veel hullem: maailmamajanduse täielikku kokkukukkumist. See tähendab aga, et me peame vaikselt muutma oma eluviise ja harjuma kõrgemate toormehindadega.