/nginx/o/2015/10/15/4595551t1he5dd.jpg)
Rootsi energeetikaminister Ibrahim Baylan ja parlamendiliige Lise Nordin hõikasid Dagens Nyheteri arvamusartiklis välja ambitsioonika eesmärgi: saada 20 aasta pärast sajaprotsendiliselt taastuvatest allikatest toodetava energiaga riigiks.
Rootsi idee: 20 aastaga sajaprotsendiliselt taastuvenergeetikaga riigiks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi 2009. aastal vastu võetud energeetika arengukava näeb ette riigi kasvuhoonegaaside emissiooni viimise nullini aastaks 2050, samuti nafta ja kivisöe kasutamise lõpetamist soojusenergeetikas aastaks 2020. Nüüd kirjutasid sotsiaaldemokraadist energeetikaminister Baylan ja valitsusliitu kuuluva keskkonnapartei (Miljöpartiet) parlamendisaadik Nordin Dagens Nyheteris, et see kava võiks olla alus järgmise ja veel ambitsioonikama kava loomisel.
Baylan ja Nordin kirjutavad, et riigi pikk Läänemere-äärne rannajoon pakub paremaid tingimusi tuuleenergeetikaga tegelemiseks kui näiteks Saksamaal. Taastuvenergia tootmise hind on kas või viimase aastaga märkimisväärselt langenud, langenud on ka energia akumuleerimise maksumus. Naftapõhised kütused saab asendada metsatööstuse toodetavatega; juba praegu on puidutootmise jääkidel tähtis roll soojatootmisel.
Poliitikute kinnitusel on üks suuremaid väljakutseid tuumaenergia asendamine Lõuna-Rootsi energiaga varustamisel. Juba praegu on koalitsioonilepingus kirjas, et maksmimaalne tuumajaamade arv riigis on kümme. Kümme tuumajaama Rootsis praegu ka on, kuid neli neist kavatsetakse lähiaastatel sulgeda. Baylini ja Nordini ettepanek tähendab ka järgijäänud kuue tuumajaama sulgemist aastaks 2036.
«Samal ajal pole kedagi, ei erasektoris ega ka poliitikas, kes oleks valmis kandma suuri kulusid uute tuumajaamade ehitamiseks,» kirjutasid Baylin ja Nordin ajalehes.
Rootsis tegeleb energeetika tulevikusihtide seadmisega energiakomisjon (Energikommissionen), kuhu kuuluvad energeetikaminister ja 11 saadikut kõigist parlamendierakondadest, lisaks energiaturuinspektsiooni, põhivõrgu ja energiaagentuuri esindajad. Baylini ja Nordini sõnul on energiakomisjon teinud nüüd tükk aega faktide ja arvamuste kogumise tööd, kohtunud asjassepuutuvate organisatsioonidega, pidanud seminare ja koosolekuid.
«Energiakomisjonil on aeg asuda faktide kogumiselt ja probleemide analüüsimiselt lahenduste loomiseni,» kirjutavad poliitikud, sõnastades kolm põhiteesi, millest peaks pikaajalise energeetika arengukava loomisel lähtuma: sajaprotsendiliselt taastuvenergeetikal põhinev energiatootmine 20 aasta pärast, selge tee tähistamine selle sihini ja 2009. aasta arengukava võtmine aluseks.