Sooduskupongid kolivad nutitelefonidesse

Kuldar Kullasepp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalehest väljalõigatud kupongidega riiulite vahel jalutamine on peagi ajalugu.
Ajalehest väljalõigatud kupongidega riiulite vahel jalutamine on peagi ajalugu. Foto: Corbis / Scanpix

Igal aastal kasutavad miljonid ameeriklased ajalehtedest välja lõigatud sooduskuponge. Kuid tehnika areng mõjutab lähiaastatel ka seda valdkonda.

Ajalehtedest kupongide väljalõikamine on ebamugav, kuid sellel on oma põhjus. Kui poodlejad lõikaksid välja kõik ilmunud kupongid ja läheksid, paberitükk näpus, odavamat hinda nõudma, siis oleksid kaupmehed peagi põlvili.

Samas on sooduskupongid oluline turundusvahend meelitamaks kaupu ostma neid, kes muidu seda ehk plaaninud poleks. Sooduskupongide eesmärk on jõuda nende inimesteni, kes odavamat hinda tõepoolest vajavad, samas lootes, et kupongi ei kasuta need ostlejad, kes kaupa ka täishinnaga osta kavatsevad.

Ajalehest internetti

Igal aastal lunastatakse USAs kolm miljardit sooduskupongi, kirjutab New York Times. Kaupmehed on huvitatud arengust ka «kupongimajanduses», kuid samas ei soovita, et liiga suur hulk inimesi neid kasutaks. Kaupmees soovib odavama hinnaga juurde meelitada uusi kliente, kuid vanadelt loodetakse ikka saada n-ö täishinda.

1998. aastal asutati USAs veebikeskkond coupons.com, kust huvilised saavad välja trükkida kaupluste ja teenindusasutuste kuponge. Mullu oli juba pea 10 protsenti sooduskupongidest mitte ajalehest-ajakirjast lõigatud, vaid internetist välja trükitud. Coupons.com on USAs väga populaarne, iga päev on võimalik välja trükkida sadu kuponge. Kuid ka sellisel juhul on tegemist veel n-ö käärid ja paber põhimõttel kupongiga. Selle peab endiselt välja lõikama ja poodi kaasa võtma.

Oluliselt kaasaegsem on aga võimalus, kus kupong lisatakse oma püsikliendikaardile. Leides veebikeskkonnast endale sobiva pakkumise, on see võimalik süsteemi kaudu kaardiga siduda ja järgmine kord poodi minnes püsikliendikaarti esitades ka soodustust saada.

Kliendikaardile lisatavad kupongid on populaarsed eelkõige nooremate tarbijate hulgas, ja mis peamine – seda võimalust kasutavad need, kes paberkuponge tavaliselt ei kasuta.

Kuid ka selline lahendus pole enam kõige innovaatilisem. Endiselt peab ju klient meelde jätma, kust on mingi sooduskupongi saanud, ja õigel ajal kassas kliendikaardi ka esitama. See ongi üks põhjus, miks kliendikaardiga seotud kupongid kuigi populaarsed ei ole.

Sooduskupongide tulevik on ilmselt seotud nutitelefonidega. Sellega kaasnevad tehnoloogilised võimalused on mugavad nii kliendile, kes ei pea kääridega kuponge välja lõikama, ent ka kaupmeestele – soodustusi saab pakkuda neile, kes on selle saamiseks valmis tegutsema.

Telefon jälgib poeskäike

Kujutage ette tuttavat olukorda – enne poodi minemist tuleb koostada nimekiri, mida osta vaja. Üha suurem hulk kirjutab nimekirja telefoni.

Juba praegu on olemas kümneid ostunimekirja koostamise programme. Mõned neist aga oskavad juba ka kuponge pakkuda. Sisestanud telefoni oma ostunimekirja ja öeldes, kuhu poodi plaanis minna, otsib teenus välja sooduskupongid, mida oleks võimalik kasutada.

Kuid nagu kirjutab New York Times, ka selline tehnoloogia võib juba mõne aasta pärast olla vananenud. Nimelt töötavad ettevõtted uute lahenduste kallal, mis aitavad kuni ühe meetri täpsusega määrata poodleja asukohta kaupluses ja vastavalt sellele «sööta ette» asjakohaseid sooduskuponge.

Loomulikult on eesmärk panna inimest sooduskupongiga ostma eelkõige neid tooteid, mida esialgu ei olnud plaanis soetada. Seetõttu on süsteemi osaks ka ostuharjumuste ja eelistuste jälgimine.

Sellise süsteemi arendamiseks on vaja veel palju tööd teha ja mitmeid tehnoloogilisi takistusi ületada. Kui praegused telefonid positsioneerivad end GPSi ja WiFi abil, siis poes selline lahendus ei töötaks – GPS lihtsalt ei levi hoonetes.

USA ettevõte Point Inside ongi välja töötamas lahendusi, mis lubaks kaupluses jälgida inimeste liikumisi ja vastavalt sellele, kus hetkel viibitakse, pakkuda sooduskuponge.

Teenuse edukaks toimimiseks on vaja tagada, et nii kui kasutaja telefoni tuleb teade soodustuse võimalusest, saaks inimene ka kohe toote haarata. Seega kuvataks kuponge konkreetse kaupluseriiuli juures umbes meetrise täpsusega.

Kaubandusse tooksid sellised lahendused sootuks uued tuuled. Kui juba praegu maksavad tootjad olulisi summasid, et saada kaupluses parimad kohad, siis digitaalsete ostukupongide pealetung esitab uued võimalused ja väljakutsed.

Klientidel jääb aga üle vaid soovida, et kasutades seda tehnoloogilist võimalust, ei piiksu telefon poes iga tootegrupi juures ega hüüa «osta mind, osta mind!».

Eestiski popp
•    Digitaalsed sooduskupongid koguvad populaarsust ka Eestis. Veebikeskkonnad nagu cherry.ee, minuvalik.ee, seller.ee või chilli.ee on võitnud tuhandete inimeste poolehoiu.
•    Klientide tulv võib aga üllatada nii kaupmehi kui ka teenusepakkujat ennast. Detsembrikuu markantseim näide pärineb Estonian Airi vautšerikampaaniast, kus cherry.ee keskkonna kaudu müüdi neid 40 protsenti odavamalt. Klientide huvi vautšerite vastu oli niivõrd suur, et Estonian Air otsustas pakkumise keset kampaaniat peatada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles