Ülestõusmisest äri ei tõusnud

Foto: kaader filmist Son of God

Ülestõusmispühadega ei kaasne kohutavat survet mööda poode tuuseldada, kaarte kirjutada ja mida kõige veel – nagu jõulude ajal. Telekad ei täitu imalate reklaamidega ning kaubanduskeskustes ei kõla hardaid kuid kulunud laule inimeste esituses, kes Jumalast muidu kuuldagi ei taha.

Mingi ime läbi on ülestõusmispühad laias laastus kommertsist pääsenud, kirjutab The Wall Street Journali veergudel ajakirja America toimetaja James Martin.

Kuidas ometi? Ilmselt oma sõnumi ja olemuse tõttu, mis iga inimese sisuliselt naelutab: Ta tõusis surnuist ja näeb, kuidas ma elan.

Kuigi Jeesuse varajane lapsepõlv oli kõike muud kui ohtudevaba ja rahulik, on maailmal õnnestunud seda ümbritsev lugu kuidagi kenaks ja nunnuks maalida. Karjased, loomad, püha öö...

Ülestõusmisele eelnev ajalooline surm raputab kõiki, kes mõtteid otsekohe mujale ei rebi. Reetmine, piinamine, ristilöömine.

See raputab – nagu ka tõsiasi, kuivõrd paljudele Ta pärast oma ülestõusmist ilmunud on. Muudetud elud, läbi aegade.

Jumala Talle ohver oli vajalik meie langemise, pattude, silmakirjalikkuse ja isekuse pärast. Mis ei lähe meist mööda ning mõjub rahutukstegevalt, ebamugavalt. Ja peletab ilmselt paljudest tahtmise selle pealt kasumit kokku kraapida.