Palo: maksusüsteemi tuleks kohe kindlasti muuta

Urve Palo Foto: Urmas Luik

Riigikogu majanduskomisjoni liige ja endine majandusminister Urve Palo (SDE) kirjutab, et tänast maksusüsteemi, mis on sellisel kujul kehtinud juba üle kümne aasta, tuleks kohe kindlasti muuta. «Maailm meie ümber on selle aja jooksul oluliselt muutunud. Ilmnenud on hoopis uued probleemid ja väljakutsed,» kirjeldab Palo.

Tunnustatud majandusteadlane James C. Collins on öelnud «Mõtteviisi jätkamisse vanaviisi on juba kaotus sisse programmeeritud».  Meil on jätkatud vanaviisi paraku selgelt liiga kaua ja tänasel juhtival valitsusjõul Reformierakonnal näib olevat plaan samamoodi jätkata. On ju tänane peaminister öelnud, et ei näe põhimõttelisteks muudatusteks vajadust ja tegeleda tuleb üksnes nn peenhäälestusega. Mina ei saa temaga kuidagi nõustuda.

Olen arvamusel, et Eestis oleks vaja tänane maksusüsteem põhjalikult üle vaadata ning vastavalt muutunud ajale ja oludele, uuesti kokku panna. Loomulikult peab vaatama tervet pilti. Üksiku maksumuudatusega võib olukorra ainult hullemaks teha. Olgu siinjuures toodud kasvõi näide sotsiaalmaksu üheprotsendilisest langetamisest, mis Eesti ettevõtteid ja seega majandust konkurentsivõimelisemaks ei muuda, küll aga võtab riigi kassast hinnalised 90 miljonit eurot aastas, mida püüti muude täiendavate sh ettevõtlusvaenulike (majutusasutuste käibemaksumäära ja kütuseaktsiisi tõus) maksutõusudega katta. Võitjaid pole (kui siis üksikud suurettevõtted Eestis), küll aga kaotab kogu majanduskeskkonna konkurentsivõime.

Juba 2012. aastal viitas OECD oma raportis Eesti suurele maksukiilule kui olulisele takistusele madalama sissetulekuga inimeste hõive parandamisel ning soovitas 2015. aasta üksikisiku üheprotsendilise tulumaksu langetamise asemel tõsta maksuvaba miinimumi, mis on Eestis võrreldes teiste riikidega väga madal. Samuti soovitas OECD raport juba toona maksustada Eestis vara, kuna see on kõige vähem moonutusi põhjustav maks ja vara maksud on Eestis OECD riikidest kõige madalamad.

Kokkuvõttes öeldakse, et ebavõrdsus on Eesti ühiskonnas üks suuremaid Euroopas, kuid samas maksude ja toetuste efektiivsus selle ebavõrdsuse vähendamiseks üks madalamaid. Paraku tuleb mul selle hinnanguga nõustuda ka täna, kuna põhimõttelisi muutusi meie maksu-ja sotsiaalpoliitikas pole vahepeal toimunud. Olgu siinjuures meelde tuletatud, et just sotsiaaldemokraadid olid need, kes on väga selgelt toetanud mõtet hüppeliselt tõsta üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi. See jätaks vähemkindlustatutele igakuiselt rohkem raha kätte, mis omakorda tarbimisse suunatuna elavdaks ka majandust laiemalt. Tänase maksusüsteemi juures maksavad vähem kindlustatud inimesed oma sissetulekust proportsionaalselt maksudena oluliselt suurema osa ära, kui seda teevad kõrge palgaga töötajad. Selline olukord süvendab sotsiaalset ebavõrdsust igapäevaselt ja ka üldiselt suuremat rahulolematust ühiskonnas.

Sellega, milline on riigi maksupoliitika, näitab riik, kuhu ja millises suunas ta soovib, et ühiskond sh ettevõtlus areneb. Maksupoliitilised otsused on üks suuremaid hoobasid riigi käes inimeste käitumise mõjutamiseks. Tänane maksupoliitika suunab ettevõtjaid tegelema pigem vahendustegevuse kui tootmise ja teenuse arendamisega. Kuna Eestis on tööjõumaksud kõrged, klassikaline ettevõtte tulumaks aga puudub, siis korjatakse ettevõtjatelt raha ära enne, kui nad kasumisse jõuavad. Selline lähenemine, aga takistab nii uute ettevõte loomist kui ka tööjõumahukate ja kõrgepalgaliste töökohtade arengut ning olemasolu. Ettevõtte kõrge maksustamine enne kasumisse jõudmist võib kaasa tuua selle, et maksud tasutakse laenuraha arvelt ning firma on sunnitud õige pea lõpetama pankrotiga.

Tänane maksusüsteem, mis kipub maksustama tarkust mitte rikkust, on toonud kaasa ka olukorra, kus ettevõtjad ei kipu uusi investeeringuid tegema, sest raha lihtsalt ettevõtte pangakontol hoidmine on riikliku maksupoliitika poolt soositud. Seega kindlasti tuleks kaaluda ettevõtte klassikalise tulumaksu kehtestamist ja selle arvelt tööjõumaksude alandamist. Kolm aastat tagasi koos Tartu Ülikooli majandusdoktorandi Velda Buldasega tehtud analüüs näitab, et näiteks 15-protsendiline ettevõtte tulumaks annaks võimaluse langetada sotsiaalmaksu kaheksa protsenti. Summad on samas suurusjärgus.

Toonitan, et tööjõu makse saaks kärpida üksnes siis, kui leida alternatiivseid maksutulu allikaid.

Kindlasti pooldan sellist lähenemist, et kui ettevõtjatele mingi uus maks kehtestatakse, siis mingit olemasolevat maksu alandatakse, mitte lihtsalt ei tõsteta üldist maksukoormust ja printsiipi, et maksustama peaks rikkaks olemist, mitte rikkaks saamist.

Pisike, kuid samas oluline muudatus oleks kaotada ajast ja arust minimaalse sotsiaalmaksumäära nõue. See aitaks kaasa nii osa- kui ka hooajatöökohtade tekkele.

Samuti vajab põhimõttelist muutust tänane seisukoht, et ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse on maksuvabad, kuid tööandja investeeringuid inimeste tervisesse maksustatakse erisoodustusmaksuga ehk käsitletakse kui palga maksmist. Õnneks, peale kümne aastast diskussiooni (sotsiaaldemokraadid kui inimestesse investeerimist soosiv maailmavaade versus Reformierakond) on loota, et peagi jõuab vastavat maksuvabastust lubav eelnõu Riigikogusse.

Kokkuvõttes on vaja vaadata üldpilti, seada eesmärgid, mida me maksumuudatustega saavutada soovime ja seejärel asuda tegutsema. Mitte vastupidi.