/nginx/o/2016/02/10/5030839t1h88fb.jpg)
Pärast järjekordset ülelinnalist terrorirünnakut Euroopas kostab järjest valjemaid üleskutseid kõrvaldada bloki «julgeolekupuudujääk».
Euroopa poliitikud nõuavad «julgeolekuliitu»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitikute kinnitust mööda tuleb Euroopal kujundada tõsiseltvõetav kollektiivne reaktsioon rünnakutele, kirjutab Financial Times – kuid millisel kujul, on jätkuvalt tüliküsimus.
Juhtivaks hääleks integreerumise kui lahenduse propageerimisel on hakanud Itaalia vasaktsentristlik peaminister Matteo Renzi, kes teatas eile, et Euroopa Liit vajab nüüd ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat.
«Me vajame Euroopa pakti, vabaduse ja julgeoleku pakti,» ütles Renzi Roomas reporteritele. «Seekord tuleb Euroopa Liidul minna [selle teemaga] lõpuni. Me peame investeerima ühtsesse julgeoleku- ja kaitsestruktuuri.»
Liit on ühiskaitse üle «arutanud ja kakelnud» alates aastast 1954, kurtis Renzi ning kutsus bloki julgeolekuteenistusi üles «pidevale, punktuaalsele ja lakkamatule koostööle.»
Kaugele Renzi oma ettepanekutega ilmselt ei jõua. Suurbritannia näiteks seisab vankumatult Euroopa Liidu ühise kaitsepoliitika vastu.
Siiski kõlas Renzi üleskutsega harmoneeruvaid hääli ka mujalt.
Nimelt ootas Prantsusmaa pärast Brüsseli plahvatusi vaid paar tundi, enne kui asus kritiseerima Euroopa Liidu julgeolekupoliitikat. «Need sündmused on rõhutanud vajadust rakendada võimalikult kiiresti ellu kõik need nõudmised, mille me oleme formuleerinud Euroopa Liidu koostöö tugevdamiseks terrorismi vastu Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil,» ütles Prantsuse siseminister Bernard Cazeneuve.
Euroopa Liidu siseministrid on mõtisklenud efektiivsemate terrorivastaste meetmete üle alates aasta 2014. algusest – nähes näiteks vajadust lennureisijate nimekirjade jagamise süsteemi järele. Jõustunud ei ole praktiliselt midagi.
Andmete jagamine oleks mitmete arvates vaid esimene samm – jagada tuleks ka luureinfot.
«Me peame looma teatud liiki luure-Europoli või muidu riskime uue löögiga,» ütles Financial Timesile itaallasest eurosaadik Antonio Tajani.
Euroopa luureagentuurides leitakse aga sageli, et koostöö ja koordineerimise puudumine on teisejärguline küsimus. Peamine valukoht on Euroopa riikide luurevõime ebaühtlane tase.
Suurbritannial ja Prantsusmaal on arvestatav terrorivastane võimekus, ütles Financial Timesile üks juhtivaid Euroopa julgeolekuametnikke, «aga peale selle – kui sakslased võibolla välja arvata – on mõnedel teistel riiklikel agentuuridel väga raske selle probleemiga hakkama saada.»
Nii näiteks pole Belgia luureteenistusel Staatsveiligheidil piisavalt mehi jälgimaks kõiki džihadiste, kes Süürias ISISe ridades võitlemas käisid ning nüüd naasnud on.