Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2015. aastal esialgsetel andmetel 0,4 protsenti ja võlatase 9,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), teatas statistikaamet.
Eesti valitsemissektori eelarve jäi mullu ülejääki
Aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve tulud kulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 84,1 miljoni euroga.
Aasta lõpuks oli keskvalitsuse allsektori tulude ülejääk 12,7 miljonit, kohalike omavalitsuste sektori koondeelarve ülejääk 47,6 miljonit ning sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarveülejääk 23,9 miljonit eurot. Võrreldes eelmiste aastatega vähenes sostsiaalkindlustusfondide sektori ülejääk tunduvalt.
Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) oli aasta lõpuks neli protsenti väiksem tunamullusest: kaks miljardit eurot. Võlga vähendasid statistikaameti teatel nii kohalikud omavalitsused kui ka keskvalitsus. Keskvalitsuse võlg oli 2015. aasta lõpu seisuga 1,4 miljardit eurot ning kohalike omavalitsuste võlg kokku 0,7 miljardit eurot.
Keskvalitsuse laenukohustused vähenesid neli protsenti ning keskvalitsusse kaasatud avalik-õiguslike ja sihtasutuste välja antud pikaajaliste võlakirjade maht kuus protsenti. Välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustest oli 85 protsenti.
Eesti osalus Euroopa ajutises päästemehhanismis EFSF (European Financial Stability Facility) vähenes mullu 30 miljoni euro võrra. Kokku moodustasid EFSFiga seotud kohustused 2015. aasta lõpus 454,6 miljonit eurot, millest 79 protsenti andis Eesti panus Kreeka, 12 protsenti Portugali ja üheksa protsenti Iirimaa abipaketti.
Kohalike omavalitsuste üldine võlatase vähenes aastaga veidi üle kolme protsendi. Pikaajaliste võlakirjade maht vähenes aastaga ligi viiendiku, kuid samas kasvasid nii lühi- kui ka pikaajaliste laenudega seotud kohustused. Kohustused välismaailma suhtes moodustasid ligi 22 protsenti kohalike omavalitsuste võlast.