/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/06/2314635t1hb420.jpg)
Plastikprofiilide tootja OÜ Ati Profiil plaanib kahe aasta pärast alustada põlevkivi lendtuhast plastaine tööstuslikku tootmist; eesmärk on jõuda poole miljoni tonnise aastatoodanguni.
Ati Profiil plaanib toota põlevkivituhast 500 000 tonni plasti aastas (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ati Profiilil on plaan toota plasti toorainet, milles on põlevkivi lendtuha sisaldus üle 80 protsendi. Põlevkivituhka, eriti lendtuhka, saab kasutada plastmaterjalis lisa- ja täiteainena.
«Täna ei ole enam küsimust, et kas saab, vaid toimub peenem häälestus, ehk täpse maksimaalse kontsentratsiooni ja selle baasil tehnoloogilise retseptuuri välja töötamine,» ütles Ati Profiili juht Ivar Viira BNSile.
«Oleme teemaga tegelenud üle kaheksa aasta ja praegu viimases ettevalmistamise faasis. See tähendab, et tehnoloogia tellimine peaks algama aasta pärast ja kahe aasta pärast peaks tootmine juba käivituma,» lisas Viira.
«Kuna asi on kogu maailmas täiesti uus ja unikaalne, seda lihtsalt selle tõttu, et Eesti on maailma suurim põlevkivi kasutaja ja teistel pole põhjust sellega tegeleda, siis alustame minimaalsest kriitilisest mahust, ehk 10 000 tonni aastas. Plaanitav maht on 500 000 tonni aastas ja see ei ole ka piir, sest plastide turg on kasvav turg,» märkis ta.
«10 000 tonnise tootmisvõimsuse käivitamine maksab suurusjärgus 2,5 miljonit eurot. Sealt edasi on lihtsam, sest iga järgmine seade tuleb nagu legoklots teise kõrvale. Suuremad seadmed võimaldavad toota ka kuni kümme tonni tunnis ja nende hind ei ole kohe kümme korda kõrgem,» ütles Viira.
«Tootmine toimuks ikka otse nii-öelda korstna juures, ehk siis seal, kus tuhka tekib. Seetõttu, et Eesti Energia kavandab osa hoonetele tööstusparki ja logistiliselt oleks see kõige mõistlikum samm just toormele kõige lähemal olla,» märkis ta.
Ettevõte on Viira sõnul teinud koostööd nii Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli kui Eesti Energia ja Viru Keemia Grupiga.
«Põlevkivi lendtuhk on oma omadustelt väga stabiilne ja ta on hüdrofoobne. See tähendab, et tootmisel käitub materjal ühtlaselt ja seda ei pea eelnevalt kuivatama, mis annab energia kokkuhoidu. Samuti suurendab ta polümeerides temperatuuristabiilsust," rääkis Viira.