/nginx/o/2016/01/04/4850783t1hdc93.jpg)
Džihaadi hoogustudes on pakiliselt päevakorras turvalisuse tagamine Euroopa lennu- ja raudteejaamades. Eriti raskeks võib minna viimastega, kirjutab Financial Times.
Kuidas kaitsta reisijaid Euroopa raudteedel?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu selgitas lennujaamade ekspert ja analüütik David Bentley, peab raudteejaamade turvamine käima käsikäes meetmetega lennujaamades, kuna «vastasel juhul ajab see [tugevam valve lennujaamades] terroristid lihtsalt raudteedele.»
Ohu märgiks oli mullu augustis Kalašnikovi automaadi, 270 padruni, käsirelva ja poole liitri bensiiniga Amsterdam-Pariisi rongile istunud Maroko päritolu Ayoub El Khazzani, kelle tegid kahjutuks ameeriklastest reisijad.
Kuigi mitu Euroopa ministrit väljendas seejärel valmisolekut kontinendi raudteedel karmimad turvameetmed kehtestada – selleni välja, et reisijad paljajalu metalliotsijate vahelt läbi tatsaksid – on sellest siiamaani siiski hoidutud, kuna ettevõtmine oleks kallis ja tülikas.
Euroopa raudteede ees haigutav väljakutse on aga üüratu, sest igapäevaselt sõidab rongiga niivõrd palju inimesi. Londoni Waterloo jaamast käib aastas läbi ligikaudu sada miljonit inimest. Prantsuse operaator SNCF sõidutab iga päev kümme miljonit reisijat.
Pärast Londoni pommirünnakuid katsetas Briti valitsus mõnes raudteejaamas «lennujaamalikku» julgeolekukontrolli. Kõigi reisijate kontrolli ministrid aga välistasid – osalt seetõttu, et eriti tipptundidel läbib võrgustikku lühikese aja jooksul tohutu rahvahulk.
Ajakirja Modern Railways toimetaja Roger Ford juhib samuti tähelepanu sellele, et lennujaamades kasutusel olevad meetmed läheksid näiteks metroos väga keerukaks.
«Turvameetmed tekitaksid palju segadust. Skaneerimisele ei saa loota. Tuleb loota inimeste valvsusele ja turvajõududele.»
Nii raudteel kui ka lennujaamades peaksid turvameetmed vahelduma ja olema ettearvamatumad, ütles Aviation Security Magazine’i toimetaja Philip Baum. «Rohkem tuleb keskenduda kahtlase käitumise tõlgendamisele. Rohkem on vaja patrulle, rohkem on vaja koeri.»