/nginx/o/2011/10/10/787128t1h75da.jpg)
Hea mullune saagikus toetas Eesti teravilja ekspordi hüppelist kasvu. Eesti teraviljaeksport kasvas mullu aasta varasemaga võürreldes nii mahult kui ka käibelt ligi kahe kolmandiku võrra.
Rekordiline teraviljasaak kasvatas hüppeliselt eksporti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti teraviljaekspordi käive ulatus mullu 137,8 miljoni euroni, kirjutab põllumajandusministeeriumi peaspetsialist Marie Allikmaa maablogis. Eesti teraviljaekspordi tähtsamad sihtturud olid mullu Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan.
Võrreldes varasema aastaga kasvas teravilja ekspordi käive 64 ja väljaveo maht 62 protsenti. «Seda vaatamata viimaste perioodide hea saagiga kaasnenud suurele pakkumisele maailmaturul ja sellest tingitud hinnasurvele,» märkis Allikmaa.
Jõuliselt kasvanud ekspordi tõttu sai nisust Allikmaa sõnul peamine ja odrast tähtsuselt kolmas omamaist päritolu ekspordiartikkel. Eksporditud teraviljast 58 protsenti moodustas nisu ja 35 protsenti oder.
«Mullu koristati Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis esimest korda ületas pooleteise miljoni tonni piiri. Kuna sisetarbimine toiduks ja loomasöödana pole lähiaastatel oluliselt muutunud, on üle jäävale viljale turgusid üha jõulisemalt otsitud välismaalt,» kommenteeris Allikmaa.
Koguseliselt ületas 2015. aastal piiri kokku 806 000 tonni teravilja. «Praktiliselt kogu eksporditud teravili oli Eesti teraviljakasvatajate toodang ehk välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist,» kirjutas Allikmaa.
Eksporditud nisu keskmine tonnihind oli mullu 172 eurot (muutus võrreldes aasta varasemaga -1 protsenti), odral 163 eurot (+4 protsenti), kaeral 211 eurot (+11 protsenti) ja rukkil 150 eurot (-12 protsenti).
Teravilja imporditi 2015. aastal 11,2 miljoni euro väärtuses. Aastaga kahanes impordikäive kolmandiku võrra.