/nginx/o/2013/07/03/1870240t1h7230.jpg)
Hoolimata videomaailma kiirest arengust on traditsiooniline televisioon endiselt kõige populaarsem ning see tendents kehtib ka Eestis.
Tasuline voogedastus Eesti elanikele pinget ei paku (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlaste hulgas on populaarseim kaabeltelevisioon, mille vaatamise eest maksab 68 protsenti küsitletuist, samas on tasulise voogedastuse (nt Hulu, Netflix või Amazon) kasutajaid kõigest 4 protsenti, selgub Nielseni ülemaailmsest uuringust. Lätis on vastavad numbrid 65 ja 2 protsenti. Balti riikidest eristub Leedu, kus on kaabeltelevisiooni vaatajaid pisut üle poole ning VOD tasulisi kasutajaid ligi veerand küsitletutest.
Vaid neljal protsendil Eesti inimestest on mõttes vahetada satelliidi- või kaabeltelevisiooni leping online voogedastuse vastu. Nielsen Eesti juhi Margo Kurisoo sõnul näitab teenuse vahetusest huvitatud elanike madal osakaal, et siinsed kaabeltelevisiooni operaatorid pakuvad head teenust: «Kuigi paljud vaatavad mõnest seadmest voogedastust, siis üldiselt ei plaanita tavatelevisioonist loobuda»
Baltikumis on arvuti levinumaks internetiühendusega seadmeks, millest voogedastust vaadatakse, teisel kohal on mobiiltelefon (Eestis 38, Lätis 50, Leedus 54 protsenti vaatajatest). Oluline erinevus tuleb välja nutiteleritest VOD sisu vaatamisel: Eestis teeb seda 38 protsenti küsitletuist, Lätis 32 ja Leedus koguni 46. Tahvelarvutit kasutatakse videote vaatamiseks kõige rohkem Lätis (37 protsenti), järgneb Eesti 34 ja Leedu 27 protsendiga.
Nielseni tootejuhtimise president Megan Clarken ütles, et telepublikule, reklaamiklientidele ja sisutootjatele annab eelise põhjalik arusaam vaatamisharjumuste muutumise põhjustest: «Sisu on endiselt kuningas ning vaatajad nõuavad suuremat kontrolli vaatamiskogemuse üle. Need teenusepakkujad, kes suudavad mõlemal suunal standardeid nihutada, on eelistatud seisus.»
Kuigi enamus küsitletuist ei plaani lõpetada traditsioonilise TV lepingut voogedastuse kasuks, ei ole olukord kõikjal maailmas ühesugune. Näiteks Aasias plaanib olemasoleva kaabel- või satelliidi-TV klientidest 44 protsenti selle vahetada online-teenuse vastu. Euroopas peab lõpetamisplaane ligi veerand vastanuist.
Voogedastuse kasvav populaarsus jätkab küll tele-, kaabli- ja satelliiditeenuste pakkujate survestamist, kuid Kurisoo sõnul on vahetus VOD kasuks ebatõenäoline. «Kuigi mõned tarbijad vähendavad traditsioonilise TV vaatamist, siis valdav osa ei tee seda lõplikult. Enamus vaatajate jaoks ei välista voogedastus tava-TV-d ega vastupidi – need võimalused pigem täiendavad teineteist.»
Online-teenusepakkujad, telejaamad ja mitme kanaliga videoprogrammide levitajad seisavad silmitsi samade väljakutsetega – kasutajate kiiresti arenevad eelistused, suur valikuvõimalus ja kasvavad sisutootmise kulud. Kurisoo lisas, et lühikeses perspektiivis on olemasolevate teleteenuste vähendamine tõenäoliselt suurim oht, millega teenusepakkujad arvestama peavad, sest tarbijad hindavad ümber kasu, mida kaabeltelevisioon neile pakub ning otsustavad väiksemate pakettide kasuks.
Killustunud meediamaastikul võib VOD olla küll kõige värskem tegija, kuid see iseloomustab hästi peadpööritavat arengut, millega see sektor on viimased kümme aastat kokku puutunud. Vaatajate meelitamine oma kanali juurde pole kunagi olnud nii keeruline kui praegu. Kuigi muutuste ja ebakindlusega võib olla raske toime tulla, peavad sisutootjad olema paindlikud ja muutustest sammu võrra ees.