Uuring: Eesti noored ei saa vanemate rahata hakkama

Foto: Marko Saarm / Sakala

Swedbanki noorte finantskäitumise uuringust selgus, et suur osa noortest vajab vanemate rahalist abi ka pärast täiskasvanuikka jõudmist.

Pooled 18-30-aastastest töötavad, ainult õpingutega tegeleb 15 protsenti ning samaaegselt töötab ja õpib 17 protsenti. Peamiseks sissetulekuallikas on noortele palgatöö, kuid tähtsal kohal on ka vanemate toetus, mille märkis kolme olulisema sissetulekuallika sekka 59 protsenti 18-30-aastastest noortest. Järgnevad toetused ja stipendiumid, mida peavad oluliseks sissetulekuallikaks ligi pooled vastajatest.

«Mida noorem on vastaja, seda suuremat rolli mängib tema eelarves vanemate rahaline toetus. Kõigest 22 protsenti 18-30-aastastest noortest ei ole vanematelt täiskasvanuks saades rahalist toetust saanud. Kokkuvõttes peavad noored palju pingutama ja tööd tehakse ka õpingute kõrvalt,» kommenteeris tulemusi Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Uuringust selgus, et finantskohustuste hulk kasvab vanusega: kui 18-21-aastastest enamikul veel laene ja liisinguid ei ole, siis 27-30-aastaste seas on ilma ühegi laenuta vaid 23 protsenti. Laenuliikidest kasutatakse sagedamini järelmaksu (23 protsenti), millele järgnevad kodulaen (17 protsenti) ja õppelaen (14 protsenti).

Kümnendikul noortest on ka krediitkaart, väike- või tarbimislaen ja liising. Maripuu sõnas, et Eesti noorte laenukäitumine on küllaltki vastutustundlik ja ettevaatlik - neljandik noortest on võtnud üheaegselt kaks või enam laenu. Panga ees kohustustega enamasti hätta ei jääda ja vaid 2 protsenti tunnistab kiirlaenu võtmist.

Kohustuste ja tarbimise kõrvalt üritavad noored ka raha säästa, kuid 39 protsenti vastajatest tunnistab, et säästmine on ebaregulaarne ning raha pannakse kõrvale väikeste summade kaupa. Raha kogumisega ei tegele 28 protsenti noortest. Kõige enam (35 protsenti) on mitte-säästjaid 27-30-aastaste seas.

Maripuu kirjeldas, et kuna selles vanuses noored elavad enamasti juba partneriga, paljudel on sündinud lapsed ja neil on ka kõige sagedamini kodulaen, võib seetõttu olla raske väljaminekute kõrvalt säästa. Samas on selles vanusegrupis kõige enam nii elu- kui varakindlustust, mis tähendab, et vähemalt osa neist on end suuremate riskide vastu kaitsnud.

Peamiselt panevad noored raha kõrvale ootamatute kulude ning suuremate ostude ja reisimise tarvis. Samuti säästetakse oma kodu sissemakseks, hariduseks või enesetäiendamiseks ning ettevõtlusega alustamiseks. Maripuu sõnul nimetab 74 protsenti meestest ja koguni 90 protsenti naistest kõige suuremaks mittesäästmise põhjuseks rahapuudust.

«Eesti noortele on iseloomulik, et valdavalt saadakse rahaliselt hakkama. Peamiseks ohumärgiks on aga vähene säästmine ning lühiajaline eelarve planeerimine, mis võivad töö või sissetuleku kaotuse korral tekitada olukorra, kus rahaline toimetulek kiiresti halveneb ja finantskohustustega hakkamasaamine muutub ebakindlaks,» tõdes Maripuu.