/nginx/o/2016/02/25/5093013t1hb5b1.jpg)
Muu hulgas kodanikuportaali eesti.ee aluseks olev riigi infosüsteemide andmevahetusplatvorm X-tee on üle minemas uuele versioonile, mis paraku toob seal teenuseid pakkuvatele riigiasutustele varjuküljena kaasa kopsakad teenustasud.
Ootamatu varjukülg: uus X-tee paneb liikmed rahakotti tühjendama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
X-tee enda liikmelisusel tasu puudub - ei ole sellist tasu seni olnud ja seda ei teki ka tulevikus. «Uue põlvkonna X-tee kasutamisel on tarvilik aga usaldusteenuste kasutamine ja siis on ühe X-tee liikme jaoks - kes ise liitumispunkti samuti peab - kaasnevad vähimad kulud orienteeruvalt 600 eurot aastas,» ütles Postimehele Riigi Infosüsteemi Ameti X-tee valdkonna juht Heiko Vainsalu:
Vainsalu viidatud usaldusteenusteks on sertifikaadid ja ajatemplid, mida Eestis pakub vaid kahe panga ja ühe telko loodud AS Sertifitseerimiskeskus.
Kas X-tee kaudu andmeteenuseid pakutakse, kasutatakse või vahendatakse, sellest usaldusteenuste kulu ei sõltu. Milline konkreetne kulu tekib igale liikmele, sõltub Vainsalu sõnul mitmetest aspektidest.
«Peab arvestama, kui mitut liitumispunkti opereeritakse, milline on kasutatav infrastruktuur või kas liitumispunkti kasutatakse majutusest. Sellest sõltuvalt võib usaldusteenuste kulu võib väheneda poole võrra või kasvada mitmekordselt,» märkis ta.
Arvestades, et X-teega soovitakse liituda ka väljastpoolt Eestit, siis on näha, et turg avaneb ja seeläbi ka hinnad langevad.
«Otsime täiendavaid tehnoloogilisi ja organisatsioonilisi vahendeid, kuidas väiksemat päringutemahtu kasutavatele liikmetele turvaline andmevahetus taskukohasemaks teha.
Juba praegu ei pea sertifitseerimise ja ajatempli teenust ostma AS Sertifitseerimiskeskuse käest,» lisas Heiko Vainsalu.
Tema sõnul võib teoreetiliselt usaldusteenuseid pakkuda ka riik, samas peab arvestama, et X-tee muutub üha rahvusvahelisemaks ning erinevates riikides teenuse pakkumiseks on vajalikud kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujad.
Kotka: mina riiklikku teenusepakkujasse ei usu
Majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka ütles teemat kommenteerides, et mõistliku hinnaga sertifitseerimise ja turvateenused on olulised, kuna näiteks automaatsete maksuraportitega tõuseb hüppeliselt kindlasti lähiaastatel nende eraettevõtete hulk, kes oma süsteemid otse riiklike süsteemidega tööle panevad.
«Eesti turu väiksuse tõttu siin täna peale Sertkeskuse keegi ei tegutse. Seda probleemi on teadvustatud ning meile on antud ülesanne leida lahendus. Riiklikusse teenusepakkujasse ma ei usu, aga erasektori poolelt suurem konkurents võiks küll olemas olla. Tegeleme,» ütles Kotka portaali Geenius teatel.