Rootsi tänavune integratsiooniarve ületab kaitsekulutused

Rootsi politsei ohjab Taanist rongiga saabunud pagulasi Hyllie rongijaamas Malmö lähedal. Foto: TT / Reuters

Läinud aastal võttis Rootsi vastu suurima arvu põgenikke elaniku kohta Euroopas – 163 000 ehk 1,6 protsenti elanikkonnast. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kulub tänavu integratsioonile rohkem raha kui riigikaitsele.

Kuigi peaminister Stefan Löfven kinnitab, et niivõrd suure arvu noorte meeste tulek Rootsi annab vananevale tööjõule elustava süsti, kõnelevad varasemad kogemused vastupidisest, kirjutab Bloomberg Business: esimese kaheksa aastaga leiab endale täisajaga töökoha vaid üks põgenik neljast.

Ärevuse märke paistab ka investorite leerist. Sisserände tipnedes läinud aasta lõpus rebenes Rootsi riigivõlakirjade tootluste vahe Saksa omadega üheksa kuu suurimaks.

Valitsus on hoiatanud, et sisserändest tingitud väljamaksed panevad riigieelarve senisest suurema surve alla.

Kohalikel omavalitsustel on raskusi avalike teenuste tagamisega. Malmös põhikoolide eest vastutava Anders Malmqvisti sõnutsi seisis ta teel «investeeringute mägi» juba enne viimast sisserändelainet. Et tempos püsida, tuleb tal aastaks 2023 ehitada 25 uut kooli, mis neelab kuus miljardit Rootsi krooni (647 miljonit eurot) ehk kogu investeerimiseelarve. Mis tähendab, et olemasoleva infrastruktuuri nagu sildade ja teede hoolduseks ei jää järele midagi.

920 000 elanikuga Stockholmil tuleb leida aasta lõpuks kodud 2810 uustulnukale, aga ruumi lihtsalt pole. Seetõttu plaanivad linnavõimud panna püsti ajutisi «paviljone», mille asukohad hoitakse salajas vältimaks kohalike elanike proteste.