Kolumnist: Euroliit müüs Türgi diiliga oma hinge

Vasakult paremale: Türgi peaminister Ahmet Davutoglu, Euroopa Nõukogu president Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pärast reedel ELi ja Türgi vahel saavutatud kokkulepet Foto: SCANPIX

Euroopa Liidu läinudreedene kokkulepe Türgiga oli üks räpasemaid ja närusemaid kaasaegses Euroopa poliitikas, kirjutab Financial Timesi kolumnist Wolfgang Münchau.

Selsamal päeval, kui Euroopa Liidu liidrid diilile oma allkirjad andsid, teatas Türgi president kodumaal, et «demokraatia, vabadus, õigusriik ... Meie jaoks pole nendel sõnadel enam absoluutselt mingisugust väärtust.»

Sel hetkel pidanuks Euroopa Ülemkogu kõnelused katkestama ning Türgi peaministri Ahmet Davutoglu koju saatma. Selle asemel löödi temaga aga käed – raha ja mis kõik veel, vastukaubaks abi eest pagulaskriisis.

Türgi paigutab Euroopa Liitu ümber ligikaudu 72 000 põgenikku ehk ühe iga Egeuse merelt paatidest üles korjatu kohta. Tasuks selle eest saavad nad Euroopa Liidult kuus miljardit eurot ning avatud peatüki liitumiskõnelustes – riigina, mille juhtkond hetk tagasi ametlikult demokraatia tühistas.

Veelgi enam: Euroopa Liidul tuleb kinkida viisavaba sissepääs Türgi 75 miljonile elanikule. Esiteks müüs Euroopa Liit sel päeval oma hinge. Teiseks kauples ta välja väga viletsa diili.

Saab olema huvitav näha, kas Euroopa Liit taganeb antud lubadustest, kui Türgi oma osa tegemata jätab. Aga isegi kui ei jäta, ei anna surve eriliselt järele.

Euroopa Liidu poole teel olevate inimeste arv ületab leppes mainitud 72 000 ilmselt kordades. Olles veidi rehkendanud, jõudis üks Saksa mõttekoda tänavuse sissevoolu koguseni 1,8 miljonit kuni 6,4 miljonit inimest. See suurem number oleks must stenaarium, kui ka Põhja-Aafrikast suurem summ saabuks.

Oma mõju on Türgi-diilil ka Briti referendumile. Mida ütleb 75 miljoni türklase viisavabaduse kohta Brexiti pooldajate leer? Kindlasti vihkavad seda diili kõik, kes demokraatiast ja inimõigustest hoolivad. Nagu ka need, kes kardavad Saksa ülemvõimu pärast Euroopa Liidus – oli ju diili initsiaatoriks sealne kantsler Angela Merkel.

Puhtalt ratsionaalset argumenti Brexitiks pole küll lihtne leida, kuid moraali minetanud Euroopa Liidu puhul ei tohiks imestada, kui inimesed hakkavad küsima, mille eest see seisab ja miks seda vaja on.