/nginx/o/2016/03/19/5175001t1h2234.jpg)
Brüsselist Euroopa Liidu ja Türgi läbirääkimistelt naasnud Prantsuse president François Hollande seisab silmitsi värske väljakutsega – selgitada sügavalt skeptilisele publikule, miks ta Anakrale liikmelisuse osas järeleandmise tegi.
Hollande astus «miiniväljale»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osana diilist tõotas Euroopa Liit avada liikmelisuse läbirääkimiste peatüki 33, mille Hollande’i eelkäija Nicolas Sarkozy külmutas, kirjutab Tinancial Times.
Antud peatükk puudutab leppeid selle kohta, kui palju Türgi liikmeks saades Euroopa Liidule raha annaks ja kui palju ta vastu saaks.
Kuna Türgi on suhteliselt madalate sissetulekutega maa, saab ta ise ilmselt rohkem, mis oli ka üks Sarkozy blokeeringu põhjusi.
Euroopa Liidu liigutus on suuresti sümboolne, kuna peatükki 33 arutatakse reeglina viimaste hulgas ning eelnevalt tuleks Türgil täita terve rida tingimusi.
Siiski osutub lepe Prantsusmaal ilmselt ebapopulaarseks. Tuleval aastal seisavad ees presidendivalimised, patriootliku Rahvusrinde toetus tõuseb jõuliselt ning avalik arvamus on valdavalt Türgi liikmelisuse vastu, ütles Pariisi Strateegiliste Uuringute Fondi erinõunik François Heisbourg.
«See diil on Hollande’i jaoks miiniväli,» ütles Heisbourg. «14 kuud enne presidendivalimisi on tal poliitiliselt keeruline selgitada isegi üheainsa uue peatüki avamist Türgiga.»