Raskeveokijuhid korraldasid täna keskpäeval paljudes kohtades üle Eesti protestiaktsiooni, mille käigus seiskasid 45 minutiks oma sõiduvahendi.
Fotod ja video: veokijuhid korraldasid üleriigilise protestiaktsiooni (19)
Tallinnas Järvevana teel oli keskpäeval oma veoki peatanud näiteks kuus veokijuhti. Juhtide sõnul on neil kõigil olnud politseiga probleeme väikeste rikkumiste pärast - näiteks lisaprožektorite pärast.
«Need ei tohiks kuidagi liikluses ohtu kasvatada, pigem aitab hea nähtavus õnnetusi ära hoida. Karistuseks on aga trahv ja kordusülevaatusele saatmine,» ütles üks juhtidest usutluses Postimehele.
Meeste hinnangul on politsei saanud eesmärgiks iga hinna eest karistustega riigikassat täita ning karistamisest on saanud eesmärk omaette.
Lisaks heitsid nad ette elementaarsete olemtingimustega puhkekohtade puudumise üle Eesti teede ääres. Samas jälgitakse töö- ja puhkeaja tingimuste täitmist väga minuti täpsusega. «Või kui aus olla, siis võiks ka küsida, et kas 45 minutit kuskil parklas kükitamine muudab mind puhanumaks juhiks,» märkis teine juht.
Veokeid seisis täna teede ääres üle Eesti - Valgas, Pärnus, Sillamäel, Viljandis, Järva-Jaanis, mitmes kohas Tallinnas, Aluveres ja paljudes teistes kohtades.
Politsei: pilt on pehmelt öeldes murettekitav
Politsei juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe ütles kommentaariks tänasele aktsioonile, et statistika kohaselt avastatakse puudusi raskeveokite kontrollidel tõesti palju. Töö- ja puhkeaja reeglite rikkumise statistika näiteks näitab, et rikkumiste arv on tõusnud poole võrra.
«Loomulikult on ausaid autojuhte ja ausaid vedajaid, kuid kuniks üldpilt on pehmelt öeldes murettekitav, ei ole politseil võimalik muudmoodi reageerida, kui korraldada veel ja veel reide.,» ütles Tikerpe. M«ärtsi alguses kontrolliti mõne päeva jooksul 118 raskeveokit. Neist 25 saadeti erakorralisele ülevaatusele ja veel 38 said trahvi peamiselt ülekaalu ning töö- ja puhkeaja reeglite rikkumise pärast. Nende 25 erakorralisele ülevaatusele saadetud veoauto probleemid ei olnud sugugi tühised.»
Tõsi, mõned autod suunati erakorralisele ülevaatusele mõrase esiklaasi ja mittepõlevate tulede eest, mis eraldi ei ole nii tõsised rikkumised, aga samas ei saa neid politseiametniku sõnul ka tähelepanuta jätta.
«Ma võin kinnitada, et ausa hõlma ei hakka keegi ning politsei ei trahvi ega saada veoautosid erakorralisele ülevaatusele pisiasjade eest. Kui mõni politseinik nokib pisiasjade pärast või käitub halvasti, siis ma tahan, et sellest mulle kasvõi isiklikult teada antakse, sest nii ei tohi olla,» sõnas Tikerpe. «Ja ma olen üsna kindel, et see tegelikult nii ei olegi, sest kaebusi politseinike käitumise kohta või alusetult trahvi tegemiste kohta laekub vaid üksikuid.»
Tänase streigi eestvedajate sõnul tingisid aktsiooni järelevalveorganite pidev ebaõiglane ja pahatahtlik tegutsemine veokijuhtide kontrollimisel ning samuti elementaarsete töötingimuste puudumine.
«Me ei soovi aktsooniga kellelegi ebameeldivusi valmistada, kuid tahame pöörata tähelepanu puudustele,» ütles portaalile tehnika.postimees.ee Tõnu Ehasalu, üks aktsioonil osalevatest autojuhtidest. «Ülbe ja üleolev suhtumine veokijuhtidesse peab lõppema. Tahame, et meisse suhtutaks kui koostööpartnereisse.»
Ehasalu sõnul meenutab politsei tegutsemine järjest rohkem rahakorjamise aktsiooni. «Politsei kaotagu oma ülbus ja käitugu meiega kui inimeste, mitte lüpsilehmadega,» sõnas staažikas autojuht.
Veokijuhid juhtisid tähelepanu ka inimväärsete puhkealade puudumisele 24/7 tegutsevas valdkonnas. «Riik loogu korralikud, puhtad, lumevabad ning WCga puhkealad, et saaksime täita tema loodud nõudeid,» sõnas Ehasalu.
Protestiaktsiooniga on liitunud ka veokijuhtide tööandjaid esindav autoettevõtjate liit, mille juhi Villem Tori sõnul võiks aktsiooni tulem olla mõlemapoolne usalduse taastamine.
Tori sõnul pakub liit omalt poolt võimalust avatud koostööks. «Kius liikluses peab asenduma professionaalsuse ja inimlikkusega,» sõnas Tori. «Avatud suhtlemine, eksimuste tunnistamine, pingevaba õhustik liikluses annavad tunduvalt rohkem turvatunnet kui närvis ja solvunud liiklejad.»
Tori lisas, et soovib omalt poolt igati kaasa aidata, et vabaneda liikluses vihkamisest ja üksteisele ärategemisest.
«Politseinikud, palun võtke deviisiks nulltolerants ebamõistlikul karistamisel,» sõnas Tori. «Igal ülekohtuselt karistatud juhil on kohe probleem keskendumisega oma põhitegevusele.»
Postimees kirjutas möödunud reedel, et Eesti teedel on kujunenud kogu riiki hõlmav tagaajamismäng, millega pole rahul ei veoettevõtted, autojuhid ega tegelikult ka politsei ise. Probleem on ühelt poolt nõuete ebajärjekindlas ja ajuti ka pahatahtlikus tõlgendamises, teisalt sundseisus, millesse karmis konkurentsis tegutsevad ettevõtted on veokijuhid surunud.