Hinnatõus lükkas Eesti fosforiidikaevandused taas lavale (8)

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Allikad: GB Minerals LTD, The World Fertilizer

Fosforiidivarud hakkasid eestlastele tõotama erakordset rikkust ja maailma näljahädast päästja mainet, kui ligi pool miljardit aastat tagasi tekkinud kivimi hind maailmaturul hiljuti ootamatult mitmekordistus.

Mullu kuulutas Euroopa Komisjon väetisetööstuse toorainena kasutatava fosforiidi Euroopa Liidu jaoks kriitilise tähtsusega maavaraks, Euroopa suurim fosforiidimaardla neelab ligi poole Lääne-Virumaast.

«1994. aastal sai minule selgeks, et kaevandamiskulu on kolm korda suurem kui majanduslikult tasuv oleks,» kirjutas Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudi direktor Ingo Valgma 2009. aastal fosforiiditeemalisel saidil. «Seni kuni nõudlus oluliselt ei suurene või insenerimõte oluliselt ei arene, ei unista keegi Eestis fosforiidist, kui just riigikord või poliitiline olukord ei muutu,» rääkis ta oma ettekandes Eesti Geoloogiakeskuse 17. aprillikonverentsil «Unustatud maavarad».

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles