Moskva reageering Eesti gaasisektori reformile sõltub suhetest ELiga

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igor Jurgens
Igor Jurgens Foto: SCANPIX

Venemaa reageering Leedu ja Eesti gaasiedastusvõrkude eraldamisele gaasimüügikompaniidest, mille üks põhiaktsionär on Gazprom, hakkab sõltuma Venemaa ja Euroopa Liidu üldiste suhete kontekstist, ütles BNSile kaasaegse arengu instituudi juhatuse esimees Igor Jurgens.

«Eesti ja Leedu astuvad neid samme kolmanda energiapaketi raames, mistõttu ma ei hakkaks neid kahte riiki üldeuroopalikust kontekstist eraldama. Gaasiedastusvõrkude küsimust käsitletakse osana ELi ja Vene suhetest, mis hõlmab majanduslikke, poliitilisi, sotsiaalseid ja muid huve,» selgitas ka Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu asepresidendi ametit pidav Jurgens.

Tema sõnul käib Euroopas praegu mitme sõlmitud lepingu ühepoolse ülevaatamise protsess. «Loodan, et kõik konkreetsed olukorrad saavad lahendatud kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Kas Venemaa astub samme vastuseks Eestis ja Leedus gaasiedastusvõrkude eraldamisele gaasimüüjatest, sõltub sellest, kas õnnestub leida sellele probleemile lahendust Vene-ELi ühise energiapaketi raames,» rõhutas ta.

«Mis puudutab konkreetselt Eestit, siis ta on mitme asjaolu tõttu Venemaa silmis erilises positsioonis, ennekõike energeetikas. Eesti oli põhiline Nord Streami projekti kritiseerija. Arvan, et Eesti astus kõiki sellesuunalisi samme üksnes selleks, et ennast häälekamalt maailmaareenil positsioneerida,» ütles Jurgens.

«Loodan, et Eesti roll Euroopa energiajulgeoleku tagamises muutub konstruktiivsemaks, see tõotab ju riigile suurt kasu. Isiklikult mina kui selle valdkonnaga tegelev inimene näen, et teatud positsiivsed tendentsid on selles suunas juba hakanud ilmnema,» sedastas ta.

Jurgensi juhitav kaasaegse arengu instituut tegeleb muu hulgas rahvusvahelise energiakoostöö õigusbaasi kujundamisega, samuti Venemaa ja Euroopa Liidu suhete analüüsi ja kujundamisega. Instituudi hoolekogu juhib Venemaa president Dmitri Medvedev. Nõukogu liikmete hulka kuuluvad ka näiteks majandusarengu minister Elvira Nabiullina ja presidendi abi Arkadi Dvorkovitš.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles