/nginx/o/2016/03/17/5166961t1h75b4.jpg)
Keskkonnainspektsiooni ja rehviorganisatsioonide kohtumisel jõuti järeldusele, et paralleelselt tuleb tegeleda nii seadusest kõrvalehiilijate tabamise ja sanktsioneerimisega kui ka juba tekkinud rehvihunnikute vähendamisega.
Rehvihunnikute kohta alustatakse haldusmenetlusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul alustab inspektsioon kuhjuvate rehvide probleemi lahendamiseks haldusmenetlusi. «Keskendume kohtadele, kuhu on kogunenud suurem hulk vanarehve, sealhulgas ka Raadil asuv rehvihunnik, seega jälgime etteantud tähtaegade täitmist,» rääkis Volkov. Kuna Eestis vanarehvide taaskasutusväljundeid napib, tuleb otsida võimalusi rehvide ümbertöötlemiseks teistes riikides.
Kohtumise oluliseks arutelupunktiks kujunes seadusest kõrvale hiilivate rehvide maaletoojate hulk. «Keskkonnainspektsiooni hinnangul on see kaheksa kuni üheksa protsenti, rehviorganisatsioonidel kuni 30 protsenti. Igal juhul on vaja tegevus kontrolli alla saada, et vähendada edasist rehvide kuhjumist,» ütles Volkov.
Eesti suurima rehvide tootjavastutusorganisatsiooni Eesti Rehviliidu juhi Kaur Kuurme sõnul andis kohtumine kinnitust, et probleemi ei suhtuda kergekäeliselt. «Eesti Rehviliidu üks keskseid ettepanekuid on olnud, et sarnaselt pakendivaldkonnaga tuleks ka rehvide maaletoojatele rakendada auditeerimiskohustust,» rääkis Kuurme.
Ta lisas, et rehvituru läbipaistmatus on suur probleem, mille lahendamiseks pehmetest meetmetest ei piisa. «Meil on väga hea meel, et seda nägemust jagab ka keskkonnainspektsioon,» lausus Kuurme.