Ametnik: ärge tellige lehesabast leitud ohtlike puude langetajaid

Oskamatu puude piiraja tööst annavad tunnistust köndistatud puud. Foto: Margus Ansu

Kevade saabudes on ikka mõte ärkamisel ja tärkamisel, samuti tekib soov korrastada oma õue ja kojaesist. Sama tunne sunnib tihti ka saagi kätte haarama, see ei ole aga alati ja ilmtingimata vajalik.

Sageli lõpeb selline innukas korrastamisesoov muidu veel korras ja ilusatele puudele kurvalt, kirjutab Meie Maas  Kuressaare linnavalitsuse heakorra- ja haljastuse spetsialist Katrin Reinhold.

Kindlasti ei tohi enne lehtimist hakata lõikama kase- ja vahtraoksi, sh ka saarvahtraoksi, sama kehtib ka viinapuu ja pähklipuude kohta. Nende liikide tugev mahlajooks enne lehtimist tekitab lõikehaavadest suure mahlakao ja see nõrgestab puud. Samuti soodustab varakevadine lõikus uute vesivõsude tekkimist. Täiesti sobimatu on lõikusaeg pungade puhkemise- ning lehtimisperioodil.

Puu tervise seisukohalt sobib puude hoolduslõikuseks periood juunist augustini, siis suudavad haavad end kaitsta ja alustavad suve jooksul haavakoe moodustamist ehk haava kinnikasvatamist. Juunis-juulis on nn kasvu pidurdav periood ning sel ajal hooldatud puudel tekib järgmisel aastal vähem vesivõsusid.

Oskusteta saagija teeb suure vea, saagides suuri oksi tüve vastast. Tulemuseks on inetuks muudetud võrakuju, tasakaalust välja viidud proportsioon ja suured mädanikutekitajatele avatud lõikehaavad. Olukorra saaks hoopis paremini lahendada, kui harvenduslõikega saagida väiksemaid oksi jämedama oksa vastast.

Ärge tellige mingil juhul elusate puude oksi lõikama ajalehe kuulutusest leitud nn «ohtlike puude langetajaid». Kindlasti küsige pakkuja nime ja arboristi kutsetunnistust. Kui taoline pakkuja ei soostu oma nime ütlema ning väidab, et «tehtud küll juba seda tööd» ja ei küsi teilt ka raieloa olemasolu, siis võite olla kindel, et taolisel pakkujal puuduvad puudest kõige vähemadki teadmised.

Pikemalt loe Meie Maast.