/nginx/o/2015/12/22/4823085t1he1f8.jpg)
Inimesed nurisevad tihti, et kui nafta hind langeb, pole mootorikütuste hinnas tihti seda näha, kuid musta kulla hinna tõustes reageerivad meie kütustemüüjad otsekohe.
Päevakommentaar: Nafta hinna liikumine mõjutab bensiini hinda üha vähem (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eks tegemist ole puhtalt psühholoogilise nähtusega: hinnalangust ei pane me hästi tähele, küll aga tunnetame teravalt hinnatõusu. Räägivad ju inimesed tänini kappavast inflatsioonist, ehkki tegelikult on hinnad juba peaaegu kolm aastat langenud.
Tõsi on aga see, et mida aeg edasi, seda vähem mõjutab nafta maailmaturu hind mootorikütuste hindu tanklates.
Põhjus on selles, et kütuseaktsiisi pideva tõusuga jääb kütuste sisseostuhinna ja sellele lisatava marginaali osakaal jaehinnas järjest väiksemaks, maksude osakaal aga kasvab suuremaks ning see trend püsib meil veel mitu aastat. Maksude osakaal kasvab ka siis, kui kütuse sisseostuhind langeb, sest üks maks – aktsiis – on püsiv suurus.
Näiteks eile maksis bensiini 95 liiter Neste automaattanklates 1,023 eurot. Sellest maksudeks läheb 63 senti ehk 62 protsenti bensiiniliitri maksumusest, ülejäänud 38,8 senti hinnast moodustavad sisseostuhind ning jaemüüja juurdehindlus.
Kolm aastat tagasi, mil nafta hind oli 92 dollarit barrelist, maksis bensiiniliiter automattanklates 1,349 eurot liiter, mis on 32,6 sendi võrra rohkem kui praegu. Makse maksime bensiiniliitrilt 64,8 senti, mis moodustas 48 protsenti bensiiniliitri jaehinnast.
Seega, kui nafta hind langeb 20 dollarini barreli eest, ei maksa loota, et ka mootorikütused pea poole võrra odavnevad. Bensiiniliitri hind võib sellisel juhul langeda kõige rohkem 85–86 sendini liiter. Isegi teoreetiliselt, juhul kui kütusemüüjad saaksid bensiini tasuta, peaksid nad sellelt maksma riigile aktsiisi ja käibemaksu kokku 55,8 senti liitri kohta.