Nii Eesti kui muu maailma uute autode turul domineerib põhiostjana X-generatsioon ehk 1960.-70. aastatel sündinud tarbijad, kelle stabiilne sissetulek võimaldab osta uusi sõidukeid. Autotootjad seevastu otsivad aktiivselt võimalusi, kuidas jõuda Y- (sündinud 1980.-90ndatel) ja Z-generatsioonini (sündinud 2000. aastatel), kes ostavad aastatel 2020-2025 hinnanguliselt 80 protsenti uhiuutest sõidukitest.
Seega otsivad autotootjad juba praegu võimalusi, kuidas 5-10 aasta pärast stabiilse sissetulekuni jõudvaid noori uusi autosid ostma meelitada – näiteks Cadillac tuli USAs välja kampaaniaga, mille kõneisikuteks on üheksa oma valdkonnas tuntud noort vanuses 15-25, pöörates rohkem tähelepanu inimestele ja vähem sõidukile endale.
Auto kasutamine kui teenus
AVIS Eesti tegevjuht Alo Jürgenstein arvas, et kuigi jätkuvalt on keeruline ennustada, milliseks kujuneb autoturg lähema kümne aasta jooksul, toob lähitulevik omandisuhetes muutusi. «Ka need inimesed, kes ei jaksa autot osta või kelle sissetulek ei võimalda liisingmakseid tasuda, soovivad mugavalt liigelda. Sestap kasvab kindlasti nii autorendi kui ka inimeselt-inimesele transporditeenuste mahud,» tõi Jürgenstein esile.
Küsimusele, kas inimeselt-inimesele autojagamise trend võiks ohustada rendi- või liisinguettevõtteid, vastas Jürgenstein, et pigem nii rent, teenuse liising kui ka inimeste-vaheline sõidukijagamine toetavad teineteist, sest kõigil kolmel juhul ei pea tarbijad enam oluliseks auto omamist, vaid võimalust autot soodsalt, kindlalt ja mugavalt kasutada.
Autorendivaldkond on eriti hoogsalt kasvanud Põhja-Ameerikas ning Lääne-Euroopa riikides, kuid on viimase viie aasta jooksul ka Eestis jõudsalt arenenud – ainuüksi Avis Eesti esindustest renditakse aasta jooksul sõidukeid üle 5000 korra. Kuigi märgatava osa moodustavad sellest välisturistid, rendivad Jürgensteini sõnul ka eestlased üha enam sõidukeid riigisiseseks liikumiseks.