Arengufond pandi kinni

Liisa Oviir Foto: Liis Treimann

• Seiretegevus läheb riigikogu alla, investeerimistegevus läks Kredexile
• Seiretegevus antakse üle juba sel aastal
• Riigikogu polnud Arengufondi tegevusega rahul

Riigikogu majanduskomisjon otsustas täna, et Arengufond suletakse ning arenguseiret hakatakse edaspidi tegema Riigikogu juures iseseisvas üksuses.

Riigikogu majanduskomisjon langetas täna otsuse Arengufondi tegevus senisel kujul lõpetada. Samuti otsustas majanduskomisjon arenguseire ümber kujundada, luues arenguseire üksuse Riigikogu juurde.

Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul on Arengufondi tegevuse lõpetamise otsust kaua oodatud või kardetud, kuidas kellelegi. Ent Arengufondi sulgemine oli ainuõige otsus. Seda oodati juba mõnda aega tagasi, ent pikema ootuse tulemusena sündis erakondade vahel suurem üksmeel.

«Inimlikult neid inimesi silmas pidades, kes Arengufondis töötavad, loomulikult see nende jaoks ülearu rõõmus uudis ei ole,» tähendas Kivimägi. Ta märkis, et tingimustes, kus Eestis on kümne aasta pärast 80 000 tööealist inimest vähem kui täna, pole mõeldav, et riik jätkab sama arvu rakendusüksuste või riigiasutustega.

Ettevõtlusorganisatsioonid kriitilised

Ta ütles, et nii Kaubandus-Tööstuskoda kui Tööandjate Keskliit on ammu olnud Arengufondi suhtes kriitilised. Mullu suvel keeldusid nad sinna ka uusi nõukoguliikmete kandidaate nimetamast.

Kivimägi selgitas, et riigikogu ei olnud Arengufondi viimase aja tegevusega rahul. Kõige rohkem oli asutus Kivimäe hinnangul ootustele vastanud ajal, mil asutust juhtis Ott Pärn (2007-2012). Majanduskomisjoni esimees tähendas, et Arengufond oleks võinud olla koht, kus peaminister Taavi Rõivas käib küsimas mõtteid, kuidas Eesti majandus kasvama saada. Ent ta lõi selleks sootuks eraldi komisjoni.

Majanduskomisjoni liikme Maris Lauri sõnul luuakse Arengufondi seirealase tegevuse jätkamiseks Riigikogu juurde iseseisev üksus oma eelarve ja otsustuspädevusega, sarnaselt loodava valimisteenistusega. «Tegemist oleks väikese meeskonnaga, kes korraldaks ja toetaks arenguseire läbiviimist. Kvaliteetse arenguseire tagab see, kui me suudame kaasata võimalikult palju erinevaid osapooli ja parimaid spetsialiste nii Eestist kui välismaalt,» ütles Lauri pressiteates.

Lauri selgitas, et investeerimistegevus viiakse Kredexi alla, et kõik riigipoolsed ettevõtlust toetavad meetmed töötaksid omavahelises kooskõlas. 

«Kuigi Arengufondi tegemiste kohta on olnud üksjagu kriitikat, siis pean oluliseks tasakaalu mõttes märkida, et nende panus riskinvesteeringute tegemisel, uuringud energiamajanduses ja tegevused nutika spetsialiseerumise valdkonnas väärivad kiitust. Ehk küsimus polnud mitte niivõrd inimestes kui laiemas pildis ja struktuuris,» ütles Kivimägi ning lisas, et vähetähtis pole ka see, et need on majanduskomisjoni otsused, lõpliku otsuse teeb Riigikogu suures saalis.

Tegevus läheb üle juba sel aastal

«Arenguseire viimine Riigikogu juurde on igati tervitatav otsus – sellega muutub omanikusuhe selgemaks, kindlasti ka ülesannete püstitamine lihtsamaks ja see toob seire otsustasemetele lähemale,» ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Ettevõtlust toetavate tugistruktuuride reformi ja tegevuste dubleerimise vähendamise eesmärgil liigub Arengufondi senine investeerimistegevus üle Kredexisse ning valdkondlikud teemad (Ettevõtlik Eesti, StartSmart, rohemajandus ja energeetika ning nutikas spetsialiseerumine) tagasi ministeeriumisse, sõnas ta. 

Otsuste poolt hääletas 6 komisjoni liiget, vastu olid 2 Keskerakonna fraktsiooni esindajat.

Uut seireüksust näeb Kivimägi laiapõhjalise üksusena. Ken-Marti Vaher oli välja käinud mõtte, et seal võiks olla näiteks teaduste akadeemia president, ülikoolide esindaja ning mõne ettevõtlusorganisatsiooni esindaja. Tegu oleks laiapõhjalise üksusega, mis seiret telliks ja ideid annaks. Ent Kivimägi hinnangul on vara öelda, millises vormis uus üksus toimetama hakkab.

Eelnõu Arengufondi sulgemiseks esitatakse aprillis, Kivimägi loodab vastuvõtmiseni jõuda mais-juunis. Seire üleandmise hetk võiks olla sügisel, ent kindlasti selle aasta sees, ütles majanduskomisjoni esimees.

Riigikogu asutas Arengufondi kümme aastat tagasi, et Eesti majanduse arengule kaasa aidata investeerimistegevuse ning arenguseire- ja kasvuprogrammide kaudu.

Arengufondi juht: seiretegevus peab olema sõltumatu

«Riigikogu struktuuris olles tuleb tagada seiretegevuse sõltumatus, et erakonnad ei hakkaks ette kirjutama, milliseid ettepanekuid seire tulemusena teha võib,» märkis pressiteates Arengufondi juhatuse esimees Annika Lentso, kelle sõnul lähtub Arengufond edasises sellest, mida otsustavad Riigikogu ja asutuse nõukogu. Seire järjepidevus aitab tema sõnul teha teadlikumaid valikuid.

Lentso sõnul on oluline seire terviklikkus ning väga väikese majandusena peab  Eesti määratlema valdkonnad, mida tulevikus eelisarendada – kõiges ei saa olla parim.

Arengufondi viimase aja seiretegevuses on olnud suur rõhk energiamajandusel, kus koostati hetkeolukorda analüüsiv aruanne, anti hoogu energiaühistutele ning kirjeldati biometaani kasutamise võimalusi Eestis. Valdkondlikku seiret on tehtud tervishoiu, IKT ja ressursside väärindamise osas ning koostatud globaalse ettevõtlusmonitori (GEM) Eesti raport, mis analüüsis siinse ettevõtluse stiimuleid ja pidureid, märkis Lentso.