Eesti riik on pöördunud blockchain'i usku

Blockchainil põhinev krüptoraha Bitcoin Foto: DAVID GRAY/REUTERS

Eesti on üks maailma esimesi riike, mis on ametlikult tunnustanud uue tehnoloogia ajastu üht paljutõotavamat tähte - blockchain-tehnoloogiat - ja on seda üha enam oma infosüsteemidesse lausa baastarkvarana integreerimas.

Tavalise uudistetarbija jaoks seostub see tehnoloogia, mille eestikeelne vaste võiks olla vast blokiahel, eelkõige krüptoraha bitcoin'i alustarkvarana. Septembris 2008 ilmavalgust näinud pankadest sõltumatu valuutasüsteemi alustalaks lõi pseudonüümi Satoshi Nakamoto nime taha varjunud isik just selle lahenduse.

Pangad on nüüdseks kindlasti mõnevõrra rahunenud, kuna see raha pole just üleliia aktiivselt käibesse läinud, kuid baastehnoloogia kui sellise võidukäik on alguse saanud hoopis teistes valdkondades.

Tegelikult on sellega esimesi katsetusi teinud ka pangad ise. Kuid mis veelgi olulisem – Eesti riigi infosüsteemide arengu eest vastutavate juhtide kommentaaridest selgub, et blockhain'i kasutusvaldkond võib olla ja tegelikult ongi üüratult laiem ka avalikus sektoris.  

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektori asetäitja Katrin Reinhold tõdeb, et blockchain-tehnoloogia võimaldab RIA-l tagada näiteks nii andmete, süsteemide, protsesside terviklikkuse kui  loomise aja kontrollimiseks ning tõendamiseks.

«Süsteemilogide tõendusväärtuse tagamiseks on Riigi Infosüsteemi Ametil olnud ajatempli KSI tehnoloogial põhinev lahendus kasutuses juba paar aastat,» märkis Reinhold.

Mindud on veelgi kaugemale ja blockchain-tehnoloogiat asutakse riigiasutustele vahendama lausa ühe baastaristu alusteenusena.

Selle kasutajatena nähakse kõiki riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning eraõiguslikke sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, kes täidavad seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid.

Täpselt sama meelt on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), mille direktor Mehis Sihvart peab  tehnoloogia suureks väärtuseks just süsteemide turvalisuse tagamist.

«See lahendus võimaldab meil kontrollida regulaarselt ning kiiresti suuri andmehulki. Korraga on võimalik kontrollida sadu tuhandeid kirjeid ning veenduda, et andmetes ei ole toimunud pahatahtlikke muudatusi,» ütles Mehis Sihvart.

Tema sõnul kasutab RIK blockchain'i näiteks elektroonilise Riigi Teataja andmebaaside haldamisel. Iga uue seadusandliku akti avaldamisel arvutatakse selle räsi, liidetakse sinna eelmise akti räsi koos ajatempliga ning seotakse ühte ahelasse.

Kuna andmetest arvutatud räsi on samade algandmete puhul alati sama, siis on võimalik tekkinud ahel perioodiliselt uuesti arvutada ning veenduda, et algandmed ei ole muutunud. Andmete perioodiline kontrollimine suurendab süsteemi turvalisust ning usaldust seal olevate andmete vastu.

 «Infosüsteemis olevate andmete usaldusväärsuse tagamiseks tuleb järjest enam leida mooduseid nende andmete kaitsmiseks. Seetõttu oleme seda lahendust juurutanud veel teisteski kasutuses olevates süsteemides ning teeme seda ka edaspidi,» sõnas Mehis Sihvart.

Viimase näitena teatas möödunud nädalal E-tervise sihtasutuse, et asub patsientide andmete terviklikkust valvama tehnoloogiafirma Guardtime loodud KSI (Keyless Signature Infrastructure) blockchain- tehnoloogia abil. See  salvestab iga seisu andmetest ja kui andmeid muudetakse või ka vaadatakse, kajastub see blockchain'is.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sõlmis aga Guardtime'iga KSI blockchain ajatempli kasutuselevõtuks koostööleppe juba detsembris 2011. Möödunud aastal jõudis sarnase lepinguni ettevõttega ka RIA.

Mis siis ikkagi on blockhain?

Guardtime'i asepresident Martin Ruubel võtab selle lühidalt kokku kolme sõnaga: blokiahel on avalik arveraamat. Tegu on andmebaasiga, milles olevad andmed on omavahel turvaliselt seotud ning andmebaasil puudub keskne asukoht.

«Guardtime'i loodud KSI blokiahel on mõeldud andmete tervikluse tagamiseks. Kõikide failide, logide, kannete, mis asuvad KSI blokiahelas, õigsust ja muutmatust on võimalik tagantjärele tõestada,» kirjeldas Ruubel.  «Blokiahela tõestus baseerub matemaatikal ning mitte turvasertifikaatidel.»

Levib kulutulena

Kuid blockhain'i tehnoloogia ei levi kulutulena vaid riigi infosüsteemides. Start-up-ettevõtete kauplemiskeskkonna Funderbeami tegevjuht Kaidi Ruusalepp ütles juba mullu novembris Postimehele, et kogu keskkonna andmebaas on üles ehitatud sellele.

«Blockchain võimaldab meil korraldada kvaliteetset ja lihtsat arvepidamist tehingute üle. Blockchain'i areng ja tema kasutusvõimalused saavad olema põnevad.  Mõned arvavad koguni, et blockchain'i mõju saab olema sarnane World Wide Webi omaga,» ütles Ruusalepp.

Ruusalepp leidis koguni, et kui blockchain kogu oma võimalustes kasutusele võtta, siis polegi väärtpaberikeskustele enam erilist rolli – selle rolli võtab tehnoloogia enda kanda. «Tundub müstiline, aga me näeme suure tõenäosusega just sellist tulevikku.»

Kuulda on veel näiteks olnud, et blokiahelat on kasutusele võtmas veel nii Tallinna börs kui LHV Pank oma krüptorahakoti Cuber arendamisel.

«Blockchain'i kasutuselevõtu ideeks või teenuseks on kaughääletamise lahenduse loomine - esmajärjekorras hõlbustamaks aktsionäridel osaleda ettevõtete üldkoosolekutel distantsilt,» ütles Postimehe tehnikaportaalile Nasdaq Baltic Marketi kommunikatsioonijuht Ott Raidla.

Küsimusele, miks on valitud tehnoloogiaks just blockhain, vastas Raidla, et seda nähakse «potentsiaalika tehnoloogiana, mis on turvaline ja kus info on salvestatud n-ö muutmatusse pearaamatusse».

Pealkirja «The next big thing» kandis The Economisti juba möödunud aasta mais ilmunud artikkel blockchain'i kasutusväljavaadetest.