Müüdid purustatud: vaata, millised õigused tarbijal tegelikult on

Foto: Panther Media/Scanpix

Pöördumised tarbijakaitseametisse on näidanud, et nii tarbijate kui kauplejate seas levib müüte, mis tõele ei vasta. Üleilmsel tarbijaõiguste päeval juhib amet tähelepanu eksitavatele müütidele.

Müüt: Kui poeriiulil on tootele märgitud soodsam hind kui kassas, siis on kauplusel kohustus see toode müüa soodsama hinnaga.

Tegelikkus: Kui hind on saalis ja kassas erinev, siis on tegemist tarbijakaitseseaduse rikkumisega, kuid poel ei ole sellest hoolimata kohustust müüa toodet soodsama hinnaga. Küll aga peetakse kaubanduses heaks tavaks, kui hinnaeksimuse korral antakse kliendile õigus osta toode soodsama hinnaga, et hoida temaga head kliendisuhet. Seega tasub taolisesse olukorda sattudes see ettepanek teenindajale teha. Kui kauba hind kassas ja müügisaalis ei ühti, siis võib kaubast kassas enne ostu sooritamist loobuda.

Müüt: Kui ostetud kaup on kvaliteetne, aga tarbija otsustab hiljem, et siiski seda ei soovi, siis on tal õigus see tagastada 14 päeva jooksul ja raha tagasi saada.

Tegelikkus: 14-päevane taganemisõigus kehtib vaid sellistele toodetele, mis on ostetud e-poest, kataloogist või ostetud müügiesitluse käigus. Tavapoest ostes ei ole seadusest tulenevat uutele kvaliteetsetele toodetele 14-päevast taganemisõigust Eestis alates 2004. aastast. Küll aga on see tervitatav hea tava kauplejate poolt, mis on laialt levinud eriti väljaspool Eestit. Sellise võimaluse kohta tasub küsida enne ostu tegemist. Kui seda ei võimaldata, tuleb sellega leppida.

Müüt: Telefonitsi saadud müügipakkumine on jõus kohe, kui tarbija annab oma nõusoleku.

Tegelikkus: Telefonitsi öeldud jah-sõnast ei piisa, et inimesel tekiks maksekohustus. Lepingu sõlmimiseks on vajalik ka kirjalik müügipakkumine, millega nõusolekut on tarbija kirjalikult kinnitanud. Kui kirjalikku kinnitust ei ole, siis saab nii saadetud pakki kui sellele järgnevaid saadetisi pidada tellimata asjadeks, mille vastuvõtmist ning endale jätmist ei saa lugeda lepinguga nõustumiseks.

Müüt: kui ostetud tootel esineb defekt, on tarbijal õigus kauplejalt kohe raha tagasi saada.

Tegelikkus: Kui kaup osutub defektseks, on tarbijal õigus pöörduda pretensiooniga müüja poole ning nõuda kauba parandamist või asendamist. Müüja võib valida esiti ka parandamise. Kui parandamine ebaõnnestub või toote samasugusega asendamine ei ole võimalik, on tarbijal õigus raha tagasi saada. Seejuures peab asendustoode olema sama värvi, mudeli ja suurusega. Kui samasugust toodet ei ole pakkuda, on tarbijal õigus raha tagastamisele.

Müüt: Pretensiooni esitamise õigus on sama mis garantii.

Tegelikkus: Pretensiooni esitamise õigus tuleneb seadusest ning seda ettevõtja tarbijale kitsendada ei tohi. Garantii andmise kohustust ettevõtjal ei ole - kui antakse, peab andma ka garantiitingimused ning sellisel juhul peab garantii pakkuma rohkemat kui seadusest tulenevast pretensiooni esitamisest tulevad võimalused toote parandamise, asendamise või lepingu lõpetamisega.

Müüt: Tarbijaõigused kehtivad nii ettevõtjalt kui ka eraisikult ostes.

Tegelikkus: Kui tegemist on eraisikute vahelise kauplemisega, siis ei laiene tarbijat kaitsvad regulatsioonid, näiteks kaheaastane pretensiooni esitamise õigus või 14-päevane õigus sidevahendi abil sõlmitud või väljaspool äriruume sõlmitud lepingust taganeda. Alati tasub enne ostu sooritamist veenduda müüja isikus ning silmas pidada, et eraisikust müüja puhul saab vaidlusega pöörduda üksnes kohtusse.

Müüt: Defektse kauba puhul peab tarbija nõustuma raha tagasi saamise asemel ettevõtja pakutud kinkekaardiga.

Tegelikkus: Kui defektse toote parandamine või asendamine ei ole võimalik ning tarbijal on soov raha tagasi saada, siis muu toote vastu asendamine ega kinkekaardi pakkumine ei võrdu raha tagastamisega. Kaupleja võib pakkuda kinkekaarti, aga tarbija ei pea sellega nõustuma ning tal on õigus küsida makstud raha tagastamist.