/nginx/o/2016/03/15/5161421t1h5683.jpg)
Jaanuaris oli Eesti jooksevkonto üle pika aja esimest korda puudujäägis, teatas Eesti Pank. Defitsiidi põhjustas peamiselt aktsiisitõusu eelne suurenenud mootorikütuse ostmine.
Kütusevarude soetamine viis jooksevkonto puudujääki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto puudujääk jaanuaris 55 miljonit eurot.
Jooksevkonto puudujäägi põhjus oli peamiselt kaupade konto puudujäägi suurenemine mulluse jaanuariga võrreldes. Kaupade eksport kahanes aasta võrdluses ligi üheksa protsenti, kuid import kasvas sama ajaga 2,4 protsenti.
Kaupade importi mõjutas keskpanga teatel muu hulgas kütusevarude soetamine, kuna oli teada, et kütuseaktsiis tõuseb peagi.
Teenuste eksport suurenes, import aga jäi mulluse jaanuariga võrreldes samale tasemele. Veoteenuste vood vähenesid, ülejäänud teenuseliikide eksport ja import aga kasvasid.
Keskpanga teatel jäi vaatamata kapitalikonto positiivsele saldole jooksev- ja kapitalikonto summa negatiivseks. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes netolaenuvõtja ehk riigi majandussektorid kaasasid välismaalt rohkem raha, kui sinna investeerisid.