Lugeja küsib: kui lapse ema on võõrsilt, kas isa võib saada Eestist lastetoetusi?

Foto: SCANPIX

«Meil sündis tüdrukuga laps. Mina elan alaliselt Eestis, tema Lätis. Kas minul on õigus Eestist saada lastetoetusi?» küsib noor isa.

Vastab sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Regina Salmu.

Perehüvitise määramine Euroopa Liidus käib töötamise järgi.  Seega vajaksime täiendavat informatsiooni  lapsevanemate töötamise kohta (kui töötavad, siis missuguses riigis), samuti on oluline lapse elukohariik. Saame selgitada reegleid, millest lähtutakse perehüvitiste määramisel, kui vanemad on seotud ELi riikidega.

Euroopa Liidu perehüvitiste määramisel on otsustav lapsevanema(te) töötamise riik. Pere jagunemisel kahe riigi vahel maksab perehüvitisi see riik, kus inimene töötab (määruse 883/2004 artikkel 68). Samaaegselt ei ole lubatud maksta ühe ja sama lapse eest kahe riigi perehüvitisi täies mahus.

Seega kui lapse ema töötab Lätis ja lapse isa töötab Eestis, on esmane perehüvitise maksja see riik, kus elab laps. Kui laps elab emaga Lätis, siis Läti määrab ja maksab täismääras toetused ning Eestil lasub kohustus määrata ja maksta lapse isale perehüvitise lisahüvitist, kui meie toetuse määrad on kõrgemad Lätis määratud peretoetustest.

Juhul kui laps elab isaga Eestis, on perele esmane maksja Eesti Vabariik ja Läti määrab vajadusel perehüvitise lisahüvitise lapse emale. Selline olukord on kehtiv, kui töötavad mõlemad lapsevanemad.

Juhul kui peres töötab ainult üks vanem, on esmane perehüvitise maksja see riik, kus lapsevanem töötab. Näiteks lapse ema Lätis ei tööta, aga elab lapsega Lätis. Lapse isa töötab Eestis. Sel juhul on esmane perehüvitise maksja perele Eesti Vabariik ja lapse isa on õigustatud saama toetusi Eestis. Juhul kui lapse isa Eestis ei tööta ja lapse ema Lätis ka ei tööta, siis määratakse toetus selle riigi poolt, kus elab laps.