SEB vaeb võimalust võtta hoiustelt lõivu

SEBi Balti juht Riho Unt. Foto: Kristjan Teedema

Omal ajal ei osatud uneski näha, et raha pangas hoidmise eest tuleks peale maksta. Just selline väljavaade on aga parasjagu arutusel, tunnistas Dienas Biznessile SEBi Baltimaade juht Riho Unt.

Seni kujutasid pangad endast puhvertsooni keskpankade ja turu vahel, kuid kaua see enam kesta ei saa. «Kui pangad ei hakka kandma hoiuste negatiivseid intresse ettevõtetele üle, kukub nende poliitika kokku,» rõhutas pankur.

Juba täna võtab SEB hoiuste eest tasu teistelt finantsasutustelt. Järgmiseks on aga ilmselt järjekorras suurfirmad ning seejärel juba nii keskmised kui väikesed ettevõtted.

Mõtet ka eraisikutelt hoiuste eest lõivu võtta on pank endast seni eemale tõrjunud. Samas ei või iial teada, mis juhtuma hakkab.

«Vaadake, mis Šveitsis sünnib,» hoiatas Unt. «Šveitsis on negatiivne määr juba 75 baaspunkti (–0,75 %) ja oma hoiuste pangas hoidmise eest maksavad teiste hulgas ka eraisikud.»

«Fakt on see, et lõppkokkuvõttes läheb pankadel pahasti, kui negatiivseid määrasid klientidele üle ei kanta. Vastasel juhul võivad keskpangad teha, mida iganes, aga see ei toimi.»

Unt jätkas: «Keskpankade praegune poliitika pole olnud eriti edukas. Inflatsioon on jätkuvalt väga madal ning nõudlus krediidi järele kasvab väga aeglaselt. Oli lihtsalt pikk stagnatsiooni ja madala aktiivsuse aeg. Võibolla oleks olnud teisiti, kui pangad oleksid need uued tingimused ruttu klientidele edasi lükanud. Võibolla oleksid ettevõtted siis mõtlema hakanud – miks hoida oma viit miljonit pangas ja pikalt plaani pidada? Kas poleks etem see kuhugi investeerida?»