/nginx/o/2016/02/26/5097367t1h0644.jpg)
Korrumpeerunud presidendi Viktor Janukovõtši kukutamisest on kulunud kaks aastat ning Ukraina revolutsioon seisab silmitsi oma keskse paradoksiga – mitmed esilekerkinud liidrid on sellesama süsteemi veteranid, mida minema üritati pühkida.
Ukraina reformid kõiguvad noateral (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiev kihiseb piliitiliselt juba viiendat kuud pärast seda, kui tagasi astus välismaal sündinud tehnokraadist majandusminister Aivaras Abromavicius, kirjutab Financial Times.
Abromaviciuse kinnitust mööda blokeerivad president Petro Porošenko ja peaminister Arseni Jatsenjuk reforme, et säilitada endale ligipääs rikkalikele rahavoogudele.
Majandusministri tagasiastumisele järgnenud usaldushääletuse elas Jatsenjuk küll üle, kuid tunduvalt nõrgemana.
Nüüd maadleb Ukraina küsimusega, kas ametisse tuleks nimetada uus peaminister ja valitsus – huvide konflikti välistamiseks peaksid mõlemad olema täiesti mittepoliitilised ja tehnokraatlikud.
Kuna see tundub ebatõenäoline, räägitakse ka varajaste valimiste vajalikkusest.
«Ukrainas oli revolutsioon, aga revolutsioonilist muutust mitte,» ütles endine Gruusia president ja nüüdne Odessa oblasti kuberner Mihheil Saakašvili, kes on panemas püsti korruptsioonivastast liikumist ning peab üle Ukraina vastavateemalisi tänavaüritusi, mis rahvale väga meeldivad.
Saakašvili pooldab varajasi valimisi kui «veel üht tõuget» tõelise läbipaistvuse suunas. Nii kriitikud kui poolehoidjad kalduvad arvama, et grusiin näeb varajastes valimistes võimalust astuda Ukraina üleriigilisele poliitilisele areenile ka ise.