/nginx/o/2016/03/14/5159113t1h0d89.jpg)
Ida-Virumaa väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) optimism on võrreldes eelmise aastaga märkimisväärselt langenud, samal ajal kui Lääne-Virumaal on see tõusnud, selgus SEB uuringust «Baltimaade ettevõtlusbaromeeter.»
Ida-Virumaa ettevõtjad on ettevaatlikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uuringu kohaselt eeldab tänavu üle 15-protsendilist käibekasvu 11 protsenti Ida-Virumaa ettevõtetest, mis on võrreldes eelmise aastaga kaheksa protsendipunkti vähem. Lisaks on oluliselt suurenenud nende ettevõtete arv, kes on 2016. aastal arvestanud käibe langusega. Kui 2015. aastaks ennustas käibe langust 21 protsenti Ida-Virumaa VKE-dest, siis tänavu usub seda 43 protsenti vastanutest,» rääkis SEB Põhja regiooni juht Kadrian Jaagund pressiteates.
Seevastu Lääne-Virumaa ettevõtete seas on optimism kasvanud ̶ 17 protsenti Lääne-Virumaa VKE-dest ootab 2016. aastal üle 15 protsenti käibe tõusu, mis on võrreldes eelmise aastaga seitse protsendipunkti rohkem,
Kuigi Ida-Virumaa ettevõtted jäävad 2016. aasta väljavaadetest rääkides ettevaatlikuks, on nende valmisolek uutele turgudele siseneda või olemasolevatel turgudel laieneda üks kõrgemaid Eestis. Eksporti plaanib 31 protsenti Ida-Virumaa VKE-dest, mis on Eesti keskmisest neli protsenti rohkem. Lääne-Virumaal on see näitaja 21 protsenti, jäädes eelmise aastaga samale tasemele.
Ida-Virumaa ettevõtjate investeerimisvalmidus on võrreldes eelmise aastaga langenud. Kui 2015. plaanis üle 30 000 euro väärtuses investeeringuid 22 protsenti Ida-Virumaa VKE-dest, siis tänavu on see näitaja 12 protsenti. Lääne-Virumaal plaanib suuri investeeringuid 18 protsenti ettevõtetest. Eesti lõikes on keskmisest aktiivsemad maakonnad investeeringute tegemisel Viljandi ja Põlvamaa, kus investeeringuid planeerib 20 protsenti ettevõtetest. Kõige väiksema investeerimisvalmisolekuga on Hiiumaa ettevõtted, kus investeeringuid plaanib vaid neli protsenti vastanutest.
Töötajate arvus on oodata muutusi
Kõige suuremat töötajate arvu kahanemist ennustavad Ida-Virumaa ettevõtted, kellest 14 protsenti peab seda vajalikuks. Seevastu on Lääne-Virumaa koos Pärnu- ja Tartumaaga kolme juhtiva maakonna seas, kus 20 protsenti ettevõtetest plaanib luua uusi töökohti (Eestis keskmiselt 18 protsenti).
Küsitletud Eesti ettevõtetest 68 protsenti plaanib tõhusust parandada kas toodete või teenuste arendamise, töötajate koolitamise, ärimudeli muutmise või muude arendustegevuste kaudu. Kui eelmisel aastal olid Virumaa ettevõtjate innovatsiooniplaanid Eesti ühed ambitsioonikamad, siis tänavu on nad ettevaatlikumad. Innovatsioonitegevusi kavandab 2016. aastal 63 protsenti vastanutest, mis on 10 protsenti vähem kui 2015. aastal (75 protsenti).