/nginx/o/2016/01/05/4852137t1hc625.jpg)
Leedu-Rootsi elektriühenduse NordBalt käivitumise järel alanes veebruaris oluliselt elektri börsihind Lätis ja Leedus, jõudes lähedale Eesti hinna tasemele, teatas Elering.
Rootsi kaabel tõi lõunanaabritele eestlastega sarnase elektri hinna (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nord Pooli (NP) Eesti hinnapiirkonnas alanes elektri päev-ette hind jaanuariga võrreldes veerandi 28,28 euroni megavatt-tunni kohta. Lätis ja Leedus langes hind 41 protsenti 29,65 euroni megavatt-tunnist.
Soome elektri hind kukkus ühe kuuga 31 ja NP süsteemihind 33 protsenti, vastavalt 26,09 euroni ja 19,94 euroni megavatt-tunni eest. Hinnalangust selgitab Eleringi teatel jaanuariga võrreldes märgatavalt soojemad ilmad Põhja- ja Baltimaades.
Piiriülesed elektrivood liikusid sarnaselt eelmistele kuudele Soomest Eestisse ja Eestist edasi Lätti. Soome-Eesti suunal kasutati veebruaris päev-ette tehingute põhjal ära 73 protsenti turule antud võimsusest ja Eesti-Läti suunal 79 protsenti võimsusest.
Elektri omahinda mõjutava süsinikdioksiidi emissioonikvoodi keskmine tonni hind jätkas langust, kukkudes jaanuari 6,81 eurolt 5,15 euroni veebruaris.
Veebruari viimase kauplemispäeva tehingute põhjal prognoosis Nasdaq OMX Commodities märtsi keskmiseks elektrihinnaks Eesti hinnapiirkonnas 30,55 eurot ja teise kvartali keskmiseks hinnaks 29,35 eurot megavatt-tunni kohta. Läti puhul on hinnaootus vastavalt 29,05 ja 31,2 eurot.