/nginx/o/2016/03/11/5147633t1hbf5f.jpg)
Sel nädalal on päevakorda kerkinud prognoosarve küsimus. Kliente vaevab tekkinud segadus, et nad võivad olla maksnud rohkem kui peaks.
Korduma kippuvad küsimused kaugloetavate arvestite kohta (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel päevadel on populaarseks teemaks saanud prognoosiarve küsimus. Elektriettevõtete klienditeenidusse on pöördunud hulk murelikke kliente, kellel kõigil on sama mure - ega nad prognoositud elektrinäitude tõttu pole rohkem maksnud kui peaks? Elektrilevi arveandmete osakonna juhataja Viktor Afanasjev vastab enim esitatud küsimustele.
Kas prognoosarve tähendab, et kaugloetav elektriarvesti on rikkis?
Mõistame klientide muret, kuid kinnitame, et andmeside häire, mis on peamine tarbimisandmete prognoosimise põhjus, ei mõjuta kuidagi arvesti tööd ega selle mõõtetäpsust. Andmeside tõrke korral salvestatakse tarbimisandmed tunnitäpsusega elektriarvestisse. Hiljem kui andmeedastus taastub, tehakse tarbimiskogustes tagasiarvestus vastavalt tegelikult tarbitud kogustele. Kui vahepeal on väljastatud arve, siis korrigeeritakse ka prognoositud näitude põhjal esitatud arvet, mis tasaarveldatakse järgmise kuu arvega. Kui klient pöördub klienditeenindusse ja soovib juba väljastatud arve muutmist on ka see võimalik.
Elektriarvesti rikke korral vahetatakse see välja. Keskmiselt on ligikaudu 625 000 arvestist probleeme 200 - 300 arvestiga kuus. Näiteks möödunud kuul vahetati rikke tõttu välja 147 kaugloetavat elektriarvestit. Peamiselt ekraanirikke tõttu, mis samuti arvesti mõõtetäpsust ei mõjuta. Rikkestatistika järgi esineb uutel kaugloetavatel arvestitel ligikaudu kaks korda vähem rikkeid kui eelmise põlvkonna kohtloetavatel arvestitel.
Kuidas ma ise saan kontrollida, et kõik oleks õige?
Arvesti mõõdab tegelikke tarbimiskoguseid ja tegelik tarbimine kajastub ka arvesti ekraanil. Kliendil on võimalik seda kontrollida ja soovi korral arvel tooduga võrrelda. Oluline on silmas pidada, et arvel toodud näit on fikseeritud kalendrikuu vahetuse hetkel. Seega näitu mõned päevad või mõni nädal hiljem kontrollides peavadki elektriarvesti ja arve näidud erinema sest vahepeal on samuti elektrit tarbitud.
Mida teha kui kahtlustan arvestiriket?
Kui on kahtlus, et arvesti mõõdab ebatäpselt, siis tuleks sellest teada anda Elektrilevi helistades klienditeeninduse telefonil, saates kiri meie infomeilile või tulles Elektrilevi esindusse.
Avalduse esitamise järel vahetame elektriarvesti ja saadame sõltumatu teenusepakkuja laborisse kontrolli. Kui arvesti on rikkeline ja mõõdabki tegelikust vähem või rohkem, siis kliendile vahetusega kulusid ei kaasne. 2015 aastal kahtlustati 33 korral kaugloetava arvesti riket, laboris ei leidnud ühelgi korral kinnitust, et arvesti oleks mõõtnud tegelikust rohkem.
Kui olete alahinnanud oma majapidamise elektritarbimist ja arvesti on töökorras, tuleb tasuda arvesti vahetamisega tekkinud kulud. Arvesti vahetamine 20,75 eurot ning laboris kontrollimise tasu vastavalt tegelikele kulutustele vahemikus 30–42 eurot.
Kuidas arvestatakse elektrituru hinda kui andmed õigel ajal süsteemi ei jõua?
Kaugloetavat arvestit ei nimetata asjata nutiarvestiks, tegemist on sisuliselt väikse arvutiga, mis suudab salvestada täpseid elektritarbimise tunniandmeid väga pikka aega. Isegi näitude prognoosimisel, saame tagantjärele täpsed tarbimisandmed ja kõik prognoosnäidud asendatakse tagasiulatuvalt tegelike tarbimisandmetega ja täpsed tunniandmed jõuavad ka kõigi elektrimüüjateni.
Kas minu arve on koostatud tegelike tarbimisandmete põhjal?
Kuigi eelmisel kuul prognoositi tarbimisandmed osaliselt või täielikult kokku 4592 majapidamisel, siis see on kogu Elektrilevi arvestite hulka (625 000) arvestades väiksem kui üks protsent. On väga väike tõenäosus, et Teie elektriarve on koostatud osaliselt või täielikult prognoositud tarbimisandmete põhjal.