Ebaausad kauplemistavad ohustavad kodumaist toidulauda

Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Eesti põllumajandus-kaubanduskoda ja piimaliit pöördusid valitsuse ja Riigikogu poole ettepanekuga  ebaausate kauplemistavade vähendamiseks toiduainete tarneahelas.

«Ebaausate kauplemistavade kasutamine on ohuks kodumaise toidutootmise arengule ja takistab toiduainete tarneahela efektiivset toimimist,» rääkis Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Ta lisas, et suuremate kriiside puhul on just põllumajandustootjad tarneahela kõige haavatavam osapool, mistõttu ei saa leppida olukorraga, kus põllumajandussaaduste eest makstav hind ei kata tootmiskulusid ja põllumeeste osa toidutoodete lõpphinnas on aasta-aastalt vähenenud.

Sõrmuse sõnul on tarneahela osapoolte erineva turujõu tulemuseks tootja suhtes ebaõiglased lepingutingimused. Need aga Eestis kehtivate normide kohaselt keelatud ei ole, sest konkurentsiõigus neile ei kohaldu ning ebaausate kauplemistavade eriregulatsiooni sätestatud ei ole. Samuti puudub ettevõtete vahelistes suhetes kohalduv ebaausa kauplemistava mõiste.

Euroopa Komisjoni jaanuaris avaldatud aruandes märgitakse, et paljudes EL liikmesriikides on viimasel ajal kehtestatud meetmeid, mille eesmärgiks on vähendada ebaausate kauplemistavade kasutamist. Eesti on üks vähestest, kus see pole seadusandlikult reguleeritud, samuti pole vabatahtlikku kokkulepet põllumeeste, toidutööstuste ja kaupmeeste vahel.

Euroopa Komisjoni hinnangul peaksid liikmesriigid kaaluma ettevõtjate vahelist toiduainete tarneahelat hõlmavate õigusaktide kehtestamist, et tagada väiksemate turuosaliste piisav kaitstus.

Põllumajandus-kaubanduskoda, toiduliit, kaupmeeste liit ja kaubandus-tööstuskoda peavad ka läbirääkimisi vabatahtlike heade kauplemistavade kokkuleppimiseks. «Põllumajandus-kaubanduskoda on seisukohal, et kokkulepped on olulised, kuid seaduslikud meetmed ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks täiendavad neid ja viivad tõhusamate tulemusteni,» lisas Sõrmus.