/nginx/o/2016/03/10/5145871t1h5ddc.jpg)
Justiitsministri poolt kokku kutsutud töörühm avalikustas täna raporti, milles esitati 64 ettepanekut Eesti ärikeskkonna paremaks muutmiseks. Vandeadvokaat ja Teenusmajanduse koja liige Allar Jõks viskas valitsusele kinda neist kasvõi poolte elluviimiseks.
«Justiitsministeeriumi initsiatiivi tuleb tunnustada, aga nendes ettepanekutes ei ole midagi revolutsioonilist – neid ettepanekuid on aastaid erinevate huvigruppide ja inimeste poolt räägitud,» rääkis Jõks. «Aga kui nendest ettepanekutest kasvõi 50-60 protsenti saab selle valitsuskoalitsiooni ajal teoks, siis mul on küll raske leida mingit põhjust valitsuse tegevusetust või passiivsust kritiseerida.»
«Minu jaoks on põhiküsimus, kas valitsuse liikmetel on riigimehelikku julgust nende ettepanekute elluviimisega edasi liikuda ja kas valitsus nendes küsimustes käitub kui üks jalgpallimeeskond, kes ründab ühte väravat, mitte jalgpallimeeskond, kellel on erinevad väravad rünnata,» kirjeldas Jõks.
Konkreetsetest ettepanekutest on temale kõige südamelähedasem soovitus võtta õiguse loomisel edaspidi aluseks teadmistepõhisus, mitte õhinapõhisus. «Väga tihti õigust luuakse tuginedes veendumusele või usule, et mingi asi on millekski kõige parem. Teadmistepõhisele lähenemisele üleminek oleks väga suur hüpe,» sõnas ta.
«Kõik mis puudutab maksukeskkonda, siis Eesti riik peab lahti saama hirmust maksukeskkonna muudatuste üle arutada. Dogmadest kinni hoidmine hoiab meid eelmises sajandis,» lisas Jõks.
Jõksi sõnul ei ole ettepanekud küll sellise täpsusastmega, et nende pealt kohe seaduseelnõu algatada. «Aga lubadus tööõigust kaasajastada selleks et kaug- ja renditööd, projektipõhiseid töökohti võimaldada – selle põhjal on väga lihtsalt võimalik seaduseelnõu valmis töötada. See raport on rohkem nagu visioon, kuhu valitsus võiks konkurentsivõimelisemaks muutmisel liikuda,» rääkis ta.