K, 7.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jooksevkonto jõudis mullu taasiseseisvusaja suurimasse ülejääki

Aivar Õepa
, reporter
Jooksevkonto jõudis mullu taasiseseisvusaja suurimasse ülejääki
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti Pank.
Eesti Pank. Foto: Peeter Langovits

Eesti jooksevkonto ülejääk oli Eesti Panga teatel mullu 394 miljonit eurot, kaks korda suurem kui 2014. aastal ja ühtlasi taasiseseisvusaja suurim.

«Kuigi ekspordimaht 2015. aastal kahanes, suurenes jooksevkonto ülejääk eelkõige tänu kaubabilansi saldo paranemisele,» ütles Eesti Panga kommentaaris panga ökonomist Kristo Aab. «Kaubabilansi puudujääk kahanes, kuna impordi kogumaksumus vähenes: sisseveetav kütus odavnes, investeerimisaktiivsus vähenes ja kahanes nende importkaupade maht, mida ekspordi tootmisel sisendina kasutatakse.»

«Kui aasta keskel aeglustus investeerimistulude väljavool peamiselt ühekordsete tegurite tõttu, siis kolmandas ja neljandas kvartalis kiirenes see taas ja hoidis tagasi jooksevkonto ülejäägi hoogsat kasvu,» kommenteeris Aab.

Aabi sõnul vähenes jooksevkonto ülejääk aasta viimases kvartalis nii aasta kui ka kvartali võrdluses ning see oli kooskõlas Eesti Panga aasta lõpu majandusprognoosiga.

«Endiselt vinduva ekspordi ning visalt taastuvate investeeringute oludes peaks jooksevkonto jääma 2016. aasta esimesel poolel tasakaalu lähedale või väikesesse puudujääki,» prognoosis Aab.

Nõuded välisriikide vastu suurenesid nii neljandas kvartalis kui ka kogu aasta kokkuvõttes rohkem kui kohustused, mistõttu paranes ka Eesti rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon. Aasta lõpu seisuga oli Eesti netoinvesteerimispositsioon –40 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk nelja protsendipunkti võrra väiksem kui aasta alguses.

Aabi sõnul käsitleb Euroopa Komisjon rahvusvahelist netoinvesteerimispositsiooni kui üht näitajat, mille abil tuvastada võimalikke tasakaalustamatusi majanduses ning on tasakaalu ohustavaks piiriks seadnud –35 protsenti SKTst.

«Eestis on üle poole välisinvesteeringutest otseinvesteeringud, mida peetakse väiksema riskiga rahastamisviisiks. Seetõttu ei peaks Euroopa Komisjoni piirväärtust ületava netoinvesteerimispositsiooni pärast Eesti kontekstis liiga palju muret tundma,» lisas Aab.

Märksõnad
Tagasi üles