Mullune majanduskasv oli kuue aasta madalaim (1)
10. märts 2016, 08:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas mullu varasema aastaga võrreldes 1,1 protsenti, teatas statistikaamet, mis on madalaim majanduskasv viimase kuue aasta jooksul ehk pärast suurt langust 2009. aastal.
Aasta viimases kvartalis kasvas majandus 2014. aasta sama perioodiga võrreldes 0,7 protsenti.
2015. aastal oli SKT jooksevhindades 20,5 miljardit eurot.
Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui esimeses kvartalis kasvas SKT võrreldes 2014. aasta sama ajaga 1,1 protsenti, siis neljandas kvartalis 0,7 protsenti. Kokku kasvas Eesti SKT 2015. aastal 1,1 protsenti.
2015. aastal mõjutas majandust enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine. SKT kasvu kärpisid veel ehitus ning töötlev tööstus. Ehitusmaht kohalikul ehitusturul vähenes ja ehituse lisandväärtus kahanes eelkõige rajatiste ehitamise ning hoonete remondi vähenemise tõttu. Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes peamiselt nõrga välisnõudluse tõttu.
Oma panuse SKT kasvu andis põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Lisaks panustasid SKT kasvu enim kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning kaubandus. Kaubanduse kasvu toetas jaekaubanduse stabiilne suurenemine.
Vaatamata suurenemisele aasta esimeses kvartalis, vähenes 2015. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 1,1 protsenti ning kaupade ja teenuste import 1,8 protsenti. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo vähenemine.
Sarnaselt välisnõudlusele oli nõrk ka sisenõudlus. Eesti sisemajanduse nõudlus kahanes 0,7 protsenti, mõjutatuna enim varude vähenemisest. Varud vähenesid võrreldes 2014. aastaga kõikides alaliikides. Samas kodumajapidamiste ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused suurenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige toidule, vabale ajale ning transpordile tehtud kulutuste suurenemise tõttu.
Kapitali kogumahutus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 4,5 protsenti. Enim vähenesid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Samal ajal suurenesid valitsemissektori investeeringud. Kuigi sisenõudlus kahanes, kasvas SKT ning lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKT-st väiksem, moodustades 96,6 protsenti SKT-st.
Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKT-s oli 4 protsenti, mis oli aastavõrdluses viimase nelja aasta parim näitaja.
2015. aastal kasvas SKT aeglasemini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 2,3 protsenti ja 2,8 protsenti. Seega vähenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,6 protsenti ja 1,1 protsenti. Samas on suurenenud SKT loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2014. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 5,7 protsenti.
2015. aasta IV kvartal
2015. aasta IV kvartalis oli SKT jooksevhindades 5,4 miljardit eurot.
2015. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,9 protsenti ja 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,8 protsenti.
2015. aasta viimases kvartalis mõjutas SKT-d positiivselt kõige rohkem põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Lisaks andsid majandusele hoogu info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.
2015. aasta IV kvartalis oli ehituse tegevusalal loodud lisandväärtus reaalarvestuses SKT üks suurimaid pidurdajaid. Lisaks vähendas IV kvartalis SKT-d oluliselt töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse kahanemine.
IV kvartalis kasvas SKT aeglasemini kui hõivatute arv, kuid kiiremini kui töötatud tundide arv. Seetõttu vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tootlikkus hõivatu kohta, kuid tootlikkus tunni kohta kasvas. Tööjõu ühikukulu suurenes 2015. aasta IV kvartalis 5,2 protsenti.
Sisemajanduse nõudlus jäi 2015. aasta IV kvartalis võrreldes aasta varasemaga samale tasemele, suurenedes hinnamõjusid arvesse võttes 0,2 protsenti. Sisenõudlust mõjutas peamiselt kodumajapidamiste ning valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste suurenemine, samas varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid hinnamõjusid arvesse võttes 3,2 protsenti. Kapitali kogumahutuse vähenemine pidurdus – 2015. aasta IV kvartali reaalarvestuses oli see 0,4 protsenti väiksem kui 2014. aasta samas kvartalis. Investeeringuid mõjutasid positiivselt põhiliselt valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse.
2015. aasta viimases kvartalis kahanes kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes kaks protsenti, kaupade ja teenuste import aga 0,7 protsenti. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo vähenemine. Netoekspordi osatähtsus SKTs oli 2,9 protsenti.