Eesti ja Inglismaa vahel lendav reisija Erki tekitab küsimusi Tallinna Lennujaama turvakontroll, mis tema väitel pidevalt meetmeid muudab. Lennujaama sõnul on kõik korrektselt reisijatele selgeks tehtud ja meesterahvas ei saanud kodulehel kuvatavast infost üheselt aru.
«Olen sage lendaja, ehk iga viie kuni kuue nädala tagant ja seekord läks asi siis liiga kaugele. Läbi turvakontrolli minnes oli mul kaks liitrist kotikest esemetega ja mul paluti need ühte kotti panna, kuna nii ei või enam,» märkis Erki. Mees kirjeldas, et seetõttu pani ta kusagil 30 euro eest asju prügikasti. «Huvitaval kombel pole sellist olukorda varem tekkinud ja samuti ei kirjutatud sellest lennujaam ka kodulehel,» sõnas ta.
Erki meenutas, et eelnevalt on ta läbinud turvakontrolli ka suure purgi sinepiga, mille tuttav kodust kaasa pakkis ja isegi sellele ei pööratud tähelepanu. «Kord viisin noa pardale, kuna asju oli nii vähe, et ei olnud mõtet pagasit võtta. Samuti olen suur sprottide fänn ja ostsin Ülemistest kaks karpi kaasa, kõik oli korras ja teinekord olid need juba keelatud,» kirjeldas ta. Mees kahtlustab, et iga kord võetakse kasutusele erinevad turvameetmed.
Lennundusjulgestuse juht Tarvi Pihlakas sõnas, et AS Tallinna Lennujaam on vedelike piirangut (kohustuslik kõikidele EL liikmesriikide lennuväljadele) kohaldanud alates 2006-nda aasta augustikuust. «Vältimaks võimaliku vedelal kujul oleva lõhkeaine sattumist õhusõiduki pardale kehtestati siis salongi võetavate vedelike suhtes olulised piirangud, ehk igal reisijal on (alates 2006-nda aasta augustikuust) lubatud võtta õhusõiduki salongi kaasa üks kuni ühe liitri mahutavusega läbipaistev korduvsuletav kilekott, kuhu on paigutatud vedelikud (vedelikud nagu geelid, aerosoolid),» lausus Pihlakas.
Ta selgitas, et kilekotti paigutatud vedeliku mahuti suurus ei tohi ületada 100 milliliitrit. Seda korda ei ole muudetud praeguse ajani ning AS Tallinna Lennujaam on iga päev sellest reeglist ka lähtunud. «Vedelike suhtes kohaldatav piirangu info on nähtav lennujaama kontrollpunkti sissepääsu juures asuval infoväljal, kus on ka kirje ühe liitrisesse korduvsuletava kilekotti piirangu osas,» rääkis Pihlakas.
AS Tallinna Lennujaam uuendas oma kodulehte eelmise aasta teisel poolel ning siis püüti rohkem tähelepanu pöörata just vedeliku piirangutega seotud küsimustele ning teemat täpsemalt lahti seletada. «Kuna selgus, et reisija ei saanud kodulehel kuvatavast infost üheselt aru, siis vaatame kodulehel kuvatava info uuesti üle ja püüame selgitada/sõnastada nii, et selliseid ebameeldivaid arusaamatusi enam ei juhtuks,» sõnas Pihlakas ja vabandas, et Tallinna Lennujaama kodulehel olev info ei olnud reisija jaoks üheselt arusaadav.
Ta meenutas, et alates vedelike piirangu kehtestamisest on kõige rohkem probleeme tekitanud just asjaolu, et reisijad ei veendu enne käsipagasi pakkimist asjaolus, milliste ainete suhtes kohaldatakse vedelike piirangut. «Seega ei ole lubatud käsipagasis vedada pasteeti, sinepit kui ka konservkarbis olevaid sprotte, kui eelloetletud ained on mahutis, mis on suurem kui 100 milliliitrit,» kirjeldas Pihlakas.
Pihlakas ütles, et raske on kommenteerida väiteid, et reisija on käsipagasis võtnud salongi keelatud esemeid nagu nuga, kuna ei ole vahetult nimetatud eset näinud ning tuvastanud, kas antud nuga ületab lubatud terapikkusele kehtestatud piiri. «AS Tallinna Lennujaam informeerib lennujaamas lennundusjulgestuse teenuse pakkujat meile esitatud infost ja keelatud esemete vedamine käsipagasis ning nendega kontrollpunkti läbimine ei ole kindlasti lennujaama jaoks aktsepteeritav ja suhtume väga tõsiselt reisija poolt esile toodud probleemidesse,» märkis Pihlakas.
Lennujaama töötajad tahavad reisijatele meelde tuletada, et neil on alati võimalik pakkida oma vedelikud registreeritud pagasisse. «Kindlasti ei ole vedelike ära viskamine ja nii ootamatute kulude tekkimine lennujaama huvi ega soov,» sõnas Pihlakas.
