Autoomaniku meelespea: hooldustööd, mida kevadel ette võtta

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tallinna Tehnikakõrgkooli autonduse lektor Sven Andresen räägib, millised autohooldustööd tasuks  kevade lähenedes kindlasti käsile võtta.

1. Vaheta rehvid

Tänaste autokasutajate hulgas on suur hulk lamellrehvidega sõitjaid, kes ei peagi rehve üldse vahetama. Kui auto kasutus on vähene ja näiteks oluliselt alla 20 000 kilomeetri aastas, siis ei pruugigi teist rehvikomplekti osta. Sel juhul peab jälgima, et talveks oleks turvisemustri kolmemillimeetrine jäävsügavus garanteeritud (suvel vähemalt 1,6 millimeetrit).

Suvel pannakse tavaliselt autodele alla veidi laiemad rehvid, sest talvel kitsaste rehvidega sõites me lõikame lume sisse – suvel seda vajadust ei ole. Samas peab suvel arvestama, et rehvid ei oleks liiga laiad. Auto kaaluosa, mis langeb ühele rehvile, on ikkagi piiratud. Kui panna liiga laiad rehvid, siis nad ei lõika veekihist läbi ning rõhk jääb liiga väikseks. Laiemad rehvid peab siiski panema vastavalt tootja juhenditele ja ettekirjutustele.

Suurema läbisõidu korral on otstarbekas kasutada siiski kahte rattakomplekti – suveks ja talveks. Esiteks annab see operatiivsust – niipea kui tekib vajadus suverehvide järele, saab selle probleemi mõnekümne minutiga lahendada. Teiseks jääb ära tasakaalustuse küsimus, mis on nii aja- kui ka ressursikulukas.

2. Pese autot talvisest soolast

Kindlasti peab kevade eel autolt maha pesema talvise soola ja saaste. Paljud arvavad ekslikult, et auto värv püsib ilusana nii kaua, kui ta on uus ning see ei nõua hooldamist. Kevadise autohoolduse miinimum on pesta talvised jäljed maha, sest soola ja liiva kiht pleegitab läbi intensiivse päikese ja kulutab auto värvi. Aktiivsed ained kõrgema temperatuuri juures söövitavad värvi pealiskihti.

3. Autosalong vajab samuti hooldust

Pärast sõitu on salong soe, kuid auto kere hakkab intensiivselt väljastpoolt jahtuma, mis toob endaga kaasa kondensaadi ehk veekile tekke auto kere sisepindadele. Eriti intensiivne on see talvel, kui tulla  lumiste jalatsitega salongi, kus see hakkab sulama. Ka kevadeti märgade ilmadega satub see kummivaipadelt ka auto sisekatetele ja tekstiilmattidele, mis sõiduga soojas autos aurustub. Väga paljud on üllatunud, kui leiavad auto sisemusest hallituse jälgi, kuid see on esimene märk auto salongi liigsest niiskusest. Kui on lahtine hea ventilatsiooniga garaaž, kus pole vargaid karta, võiks jätta auto aknad ööseks paari sentimeetri jagu lahti. Nii tekib küllaldane õhuliikumise kiirus autosalongi katuse all ja see parandab ventilatsiooni oluliselt.

4. Vaata üle jahutussüsteem

Kriitiline olukord on jahutussüsteemis, kuna see saab kõrgematel temperatuuridel suurema koormuse. Radiaatorile on ladestunud soolakiht, mis kleepub diislist eralduvate õlilaadsete ainete ja muude õhus lenduvate materjalidega. See omakorda liibub radiaatori pinna külge ja halvendab selle soojusvahetust. Autokasutajana võiks ikkagi vaadata, et radiaatoriesine oleks puhas. Kui radiaator oli talveks kaetud, siis tuleb talvised katted eemaldada.

5. Kliimaseadmed korda

Kui talvisel ajal teenisid kliimaseadmed kütteseadmetena, siis nüüd hakkavad need tööle jahutusseadmetena. On oluline, et konditsioneerides oleksid kõik külmaainetasemed kontrollitud ja külmaaine võimalikud lekked likvideeritud.

6. Hinda esiklaasi seisukorda

Talvine killustik, sool ja liiv võivad esiklaasi tohutult rikkuda ning kevadine päike toob seisukorra kergesti esile. Hea oleks seisukorda teada enne seda, kui pikemat sõitu ette võtta kavatsetakse.

7. Viska autost talv välja

Autokaabitsad, lumeketid, lumelabidad ja muud esemed, mis olid vajalikud talvetingimustes sõites, võiks kevadel ära garaaži panna. Põhjus seisneb selles, et kõik ülearused asjad autos on mass. Igal hetkel, mil kiirendada või pidurdada, kulutatakse selleks lisaenergiat. Teiseks tekitavad need esemed liigselt müra, rääkimata sellest, et autos oleks nõnda ruumi suviste asjade jaoks rohkem.