/nginx/o/2016/03/09/5140563t1hed5a.jpg)
Värskete andmete valguses on ülerahvastatus Euroopa vanglates järele andnud – osaliselt seetõttu, et majanduskriisi kiiluvees saadeti trellide taha märkimisväärselt vähem inimesi.
Majanduskriis tühjendas Euroopa vanglaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Nõukogu teatas eile, et 2014. aastal langes vangide arv Euroopa kinnipidamisasutustes eelneva aastaga kõrvutades seitse protsenti.
Euroopa vanglates istub 1 600 324 inimest, vahendab The Wall Street Journal – ligikaudu 124 vangi 100 000 elaniku kohta.
Alates 1990ndatest mil Euroopa riikides vastavat statistikat koguma hakati, on kontinendi vangimajad üha tihedamalt kinnipeetavatega täitunud. Mitmetes sajandivanustes vanglates hakkas kohtadega kitsaks jääma.
Kogu trend pöördus aga aastal 2011 ning tänaseni on ülerahvastatuse hädad tempokalt lahenenud.
2013. aastal kannatas Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist vanglate ülerahvastatuse all 21. Aastal 2014 vaid kolm.
Raporti autoreid Marcelo Aebi Lausanne’i ülikoolist ütles: «Ajalooliselt on majanduskriiside ajal vanglad rohkem täitunud, kuna rohkem on neid, kes toime ei tule ning seetõttu kuritegelikule teele lähevad.»
Uuringu järgi on Euroopas aga läinud vastupidi.
Kuna inimeste trellide taha torkamise kulud on kõrgemad, teostavad riigid üha innukamalt eelarvekärpeid vanglakaristuste eelarverealt, ütles Aebi.
Üheks mooduseks on lühendada karistuste kestust erinevate kuritegude eest, narkootikumidega kaubitsemine kaasa arvatud.