/nginx/o/2015/01/13/3674905t1h5c5d.jpg)
Eesti elanikud on oma Balti naabritest pensioniks rohkem valmis ning usaldavad pensionisüsteemi, ent ei usu selle jätkusuutlikkusse, selgus SEB ja TNS uuringu põhjal koostatud Balti pensionivalmiduse indeksist (Retirement Readiness Index). Eestis säästab veidi üle veerandi mingil määral pensioniks, kuigi vajalikuks peavad seda enam kui pooled vastajad.
Eesti pensionivalmiduse indeks ulatus 100 punkti skaalal 37ni; Lätis ja Leedus oli see vastavalt 33 ja 29. Kuigi Eesti elanike valmisolek pensionipõlveks on võrreldes eelmise aastaga pisut tõusnud, ei ole hoiak praegusesse pensionisüsteemi sugugi positiivne - rohkem kui 70 protsenti vastanutest ei usu selle jätkusuutlikkusse ning vaid 29 protsenti leiab, et riik tagab neile mõistliku pensioni. Senisest realistlikumad vaated oodatavale pensionile on noorematel, 30-39 aastastel, kes arvavad, et riiklik pension ja II pensionisammas tagavad neile 47 protsenti pensionieelsest sissetulekust.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul näitavad prognoosid, et riiklik pension ja II pensionisammas tagab pensionipõlves keskmiselt 40 protsenti pensionieelsest sissetulekust, samas kui pension, mida soovitakse saada, on uuringu kohaselt keskmiselt ligi 90 protsenti pensionieelsest sissetulekust. «Soovitud pensioni ja tegelikkuse vahel on suured käärid. Uuring küll näitas, et üle poole vastanutest (56 protsenti) usuvad, et pensionipõlveks on mõistlik säästa ning 27 protsenti väidavad, et nad mingil määral teevad seda. Samas ainult 14 protsenti säästavad regulaarselt, pannes keskmiselt 100 eurot kuus oma III samba pensionifondi või kogumiskontole,» rääkis Holst.
Pensionieas loodetakse alternatiividele
Samas usuvad vastanud, et neil on oma pensioniajaks olemas vajalikud säästud, isegi kui neil ei ole neid praegu. Pensionieas hakkama saamiseks nähakse alternatiivsete võimalustena töötamist peale pensioniikka jõudmist, lastelt rahalise abi saamist või korteri müümist ja sugulaste juurde kolimist. 28 protsenti töötavatest inimestest sooviks, et tööandja toetaks nende pensionipõlve kindlustamist tehes sissemakseid töötaja III pensionisambasse ehk tööandjapensioni.
«Inimesed tunnevad vajadust end majanduslikult pensionipõlveks kindlustada, kuid erinevatel põhjustel lükatakse sellega seotud konkreetsed otsused edasi. Nii ongi tulemuseks, et alles enne 50ndat sünnipäeva hakatakse pensioni finantseerimisele mõtlema. Kuid siis on juba hilja ja säästmisega pidanuks alustama palju varem,» lisas Holst.
Balti pensionivalmiduse indeks iseloomustab Eesti, Läti ja Leedu elanike pensionivalmidust nelja põhilise parameetri järgi, milleks on pensionialane teadlikkus, usaldus pensionisüsteemi vastu, inimeste tegelik käitumine pensioniks kogumisel ja kindlustunne tulevase pensioni suhtes.
SEB viis pensionivalmiduse indeksi uuringu läbi teist aastat järjest koostöös turu-uuringute firmaga TNS ja see toimus oktoobris 2015 kõigis kolmes Balti riigis, kokku osales 1700 eraisikut.