/nginx/o/2016/03/08/5136841t1h0955.jpg)
Eestis ehitusmaavara varustuskindlus on tagatud ning ehitusmaavara jätkub ka eesseisvate suurte taristuobjektide tarbeks, teatas keskkonnaministeerium vastusena maanteeameti analüüsile, mille kohaselt hakkab Harjumaal peatselt ehitusmaavara nappima.
Keskkonnaministeerium: ehitusmaavara jätkub Eestis enamaks kui sajandiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Detailsemalt uuritud ehitusmaavara jätkub Eestis kaugelt üle sajandi ning geoloogina kinnitan, et viimastel aastatel pole aastakümneid kasutusel olnud ehitusmaavara omadused ega lasumistingimused muutunud,» ütles keskkonnaminister Marko Pomerants pressiteate vahendusel.
Ministeeriumi teatel on keskkonnaregistris arvel piisavas koguses ehitusmaavara, seda ka maanteeameti järgmise kümne aasta prognoosi arvesse võttes. Registris on 249 miljonit kuupmeetrit lubja-dolokivi, 66 miljonit kuupmeetrit kruusa ning 333 miljonit kuupmeetrit liiva, mis on kaevandamiseks vajalikul tasemel uuritud ja osaliselt ka kaevandamisel. Lisaks on ministeeriumi teatel samaväärses või suuremas koguses teadaolevat, kuid täiendavat uurimist vajavat varu.
Ehitusmaavaraga varustatus piirkonniti on ministeeriumi teatel tõesti erinev, võttes aluseks kaevandamisload ja maanteeameti prognoosi maavarade vajaduse kohta 2016-2025. «See on tingitud Eesti geoloogilisest ehitusest ning asutustihedusest, kuid mingit kriisi saabumas ei ole,» märkis ministeerium pressiteates.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul on varustatus tagatud ka mitme suurobjekti – Rail Balticu ja Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo lõigu – samaaegsel ehitamisel. Tuginedes maanteeameti varu vajaduse prognoosile aastani 2025, ei ole ette näha teede ehitamiseks kasutatava maavara koguse märgatavat suurenemist vaid pigem on tendents vastupidine, teatas ministeerium.
Harjumaal kaevandati viimase viie aasta jooksul ehituslubjakivi keskmiselt 900 000 kuupmeetrit aastas. Maanteeamet näeb järgmise kümneaastase perioodi jooksul lubjakivi varu vajadust kogu Eestis keskmiselt alla 500 000 kuupmeetri aastas.
Ka ei näita ministeeriumi teatel hüppelist kasvu maanteeameti hinnang Rail Balticu ehitamiseks vajaliku ehitusmaavara kohta – lubja-dolokivi osas 417 000 kuupmeetrit ja liiv-kruusa osas 16 miljonit kuupmeetrit. Keskkonnaregistris on Harju-Rapla-Pärnu piirkonnas lubja-dolokivi aktiivset tarbevaru arvel 219 miljonit kuupmeetrit ja liiv-kruusa aktiivset tarbevaru 174 miljonit kuupmeetrit.
Rail Balticu ehitamiseks vajaliku ehitusmaavara varustuskindluse täpseks määramiseks viib tehnilise järelevalve amet koostöös maa-ametiga läbi hindamise. Esialgsel hinnangul tekib maavaraga varustatuse probleem Rail Balticu ehitamisel Pärnust lõunas, vahendas keskkonnaministeerium. Varustuskindluse hindamisel uuritakse ka alternatiivsete materjalide, nagu põlevkivi aherainest toodetud killustiku, põlevkivituha, šlakikillustiku ja šlakiliiva kasutamise võimalusi ning majanduslikku tasuvust. Töö valmib 2016. aasta lõpus.