Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Transiidikeskust ähvardab leppetrahv

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aivar Õepa
Copy
Konteinerite laadimine laevale Muuga sadamas.
Konteinerite laadimine laevale Muuga sadamas. Foto: Peeter Langovits

Muuga sadamas konteinerterminali opereerivat aktsiaseltsi Transiidikeskus ähvardab leppetrahv, sest käideldud konteinerite kogus on langenud alla Tallinna Sadamaga sõlmitud lepingus määratud piiri.

Transiidikeskuse tegevjuhi Erik Laidvee sõnul ei saa ta lepingus olevat täpset mahtu avaldada, sest see on konfidentsiaalne. «Mullu käideldud konteinerite kogus jäi juba alla lepingus määratu,» ütles ta Postimehele. «Tänavu juhtub väga tõenäoliselt samamoodi.»

Mullu vähenes Transiidikeskuse käideldud konteinerite arv viiendiku. Aastas käideldi 206 164 TEUd konteinereid, 19,8 protsenti vähem kui aasta varem. TEU on 20-jalase konteineri tingühik.

Tänavu aasta esimese kahe kuuga vähenes konteinerite käive 11,2 protsenti võrreldes mulluse sama ajaga. Jaanuaris ja veebruaris käideldi 30 309 TEUd konteinereid, 11,2 protsenti vähem kui aasta varem. Konteinerites veetava kaubakoguse tonnaaž vähenes aasta kahe esimese kuu võrdluses 3,7 protsenti.

Transiidikeskuse üldkaubaterminal käitles aga aasta kahe esimese kuuga 75 630 tonni tüki- ja puistekaupu, 38 protsenti enam kui mullu samal perioodil. Laidvee sõnul tuleneb mahu kasv Eesti ettevõtete suurenenud ekspordiaktiivsusest. Transiidikeskuse AS terminalide kogukaubakäive kasvas aastavõrdluses kaks protsenti 406 035 tonnini.

Transiidikeskus teatas täna, et on pöördunud leppetrahvide asjus Tallinna Sadama endise juhtkonna poole, kuid pole vastutulekut leidnud. «Pöördume uue juhtkonna poole taotlusega võtta see teema endale lauale,» ütles Laidvee, lisades, et regiooni suurimate kauba- ja navigatsioonitasude tõttu pole Eesti naabritega võrreldes transiidisektoris enam konkurentsivõimeline.

«Oleme kulupõhiselt Läänemere kalleim transiidikoridor, mida korvab vaid osaliselt meie teenusepakkujate kõrge kvaliteet,» lisas Laidvee.

Transiisikeskus valmistub nüüd Laidvee sõnul kulusid kärpima, mis muu hulgas tähendab ka töötajate arvu vähendamist. «Peame vähendama mõnevõrra töötajate arvu, eelkõige administratsiooni poole pealt,» ütles ta. Samuti kaalub transiidiettevõte kauba käitlemisel kuluefektiivsemate lahenduste juurutamist.

Miinimumkoguste mittetäitmise eest rakendatavad leppetrahvid on Laidvee sõnul lepingutes ka teistel Muuga sadamas tegutsevatel ettevõtetel, mitte ainult Transiidikeskusel. «See ähvardab kõiki operaatoreid, mitte ainult meid. Kõigil on kaubakogused kokku kuivanud,» ütles ta.

Tagasi üles