/nginx/o/2016/03/08/5136405t1hb3c7.jpg)
Euroopa Keskpanga (EKP) president Mario Draghi on euroala päästnud juba kaks korda. Nüüd ootab järgmine katse.
Mario Draghi valmistub kolmandat korda eurot päästma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turgudel on tegijaid, kes usuvad, et sel nädalal toimuval EKP nõukogu koosolekul on euro tulevik kaalul täpselt samal määral, kui aastal 2012, mil Draghi tõotas teha ühisraha päästmiseks «mis iganes vaja», kirjutab The Wall Street Journal.
Ning nagu mullu, kui EKP jaanuaris mastaapse riigivõlakirjade ülesostmise programmi käivitas.
Kaks lühikest nädalat tagasi aitas Draghi vaigistada turupaanikat, mille oli üles õhutanud hirm, et keskpank on deflatsiooni alistamiseks laskemoonast tühjaks jooksnud – president teatas, et EKP kuuri all on tööriistu küllaga ning neid ollakse valmis ka kasutama.
Nüüd oodatakse turgudel, et Draghi seda tõestaks.
Selle pinge on enda ja EKP kohale kogunud Draghi ise oma väidetega, et kuna «inflatsioon on alati ja igal pool rahanduslik fenomen», siis pole tema juhitud keskasutusel mingit vabandust, miks nad ei peaks saavutama soovitud inflatsioonieesmärki ehk veidi alla 2 protsendi taset keskmises perspektiivis, st kahe aasta väljavaatena.
Ühtlasi on Draghi toonud välja võimaliku läbikukkumise tagajärjed: mida kauem inflatsioon liiga madal püsib, seda suurem on risk, et turud kaotavad keskpanga suhtes usalduse. Madalad inflatsiooniootused tähendavad kõrgemaid reaalseid intressimäärasid, nõrgemat laenuvõtmist ja investeeringuid ning aeglasemat kasvu.
Lähtuvalt sellest analüüsist ning võttes arvesse hiljutisi nõrku majandusnäitajaid pole EKP-l teist valikut kui käivitada värsked kopsakad stiimulid.