Töömessil osalenud ettevõtted otsivad töötajaid tikutulega

07.03.2016. Tallinn. Töömess Nordea kontserdimajas. Foto: Eero Vabamaegi/

Täna on toimumas Tallinnas töömess, kus osalenud ettevõtjad ütlesid nagu ühest suust, et Harjumaa koondamislainet näha ei ole – töötajate leidmine on keeruline mitmel põhjusel.

Keskpäeval alanud messil on huvilisi palju juba lõuna ajal. Sealt otsisid töötajaid nii logistika- tööstus- kui teenindusfirmad, mitmed ütlesid pea ainsaks tingimuseks inimese soovi tööd teha. Ent see ei tähenda, et kohad täidetud saavad. «Eks kõigil ole erinevaid raskusi, päris kerge ei ole,» ütles Moonika kinnisvarahaldusega tegelevast ISSist.

Inimesed said küsida töötingimuste kohta ning ankeete täita. Ettevõtete juures olid järjekorrad, palju oli kuulda murelikku venekeelset küsimust, et kas eesti keel on vajalik. Enamasti siiski on. Üle kolme korruse laiunud messil oli näha nii uitajaid kui tõsiselt tööotsijaid. «Palun võtke mind tööle,» käis üks keskealine venelane ettevõtte juurest ettevõtte juurde, jätmata enda kontaktandmeid ning võtmata firma omi.

Töömessil oli ka 32-aastane IT-tudeng Gbemi, kes on pärit Nigeeriast ning tööd otsinud kaks kuud. «Ma tahan end tegevuses hoida,» põhjendas ta. Ent IT-firmad soovivad täisajaga töötajat – tööajal on Gbemi ülikoolis. Muudel kohtadel on raskuseks eesti keele puudumine. Messilt ei oska Gbemi veel midagi oodata – Nigeerias selliseid messe ei tehta.

Ragn-Sellsi autojuhe ja laadijaid otsiva Mari Kalausi sõnul on nendelgi töötajate leidmine raske. Eelkõige seetõttu, et töö on raske – konteiner võib olla kaugel ja läbi lume on sellist raske vedada. «Tihti inimesed tulevad ja ütlevad aitäh, ma ei jõua,» ütles Kalaus, kelle sõnul on prügiveo autojuhi keskmine staaž siiski kaheksa aastat. Äärmiselt oluline on eelnev töökogemus – prügiauto juht peab suutma ka kitsastes oludes manööverdada.

Kaks tööjõumessil olnud õmblusfirmat tunnistasid, et neilgi pole lihtne töötajaid leida. Irina Metsik Protexist sõnas, et õmblejaid on üldse raske leida – noored ei lähe seda eriala õppima. Metsik arvas, et ehk aitaks eriala nime vahetamine. Kuna Protex eeldab töötajailt eelnevat kogemust, siis on abiks mõne teise firma pankrot. «Praegu üks Maardu firma, Stram, läks kinni, sealt tuli avaldusi,» ütles ta.

Hilding Anders õpetab tulevased õmblejad ise välja. Ent peale masinatega tutvust otsustab nii mõnigi töökoha otsinguid jätkata.

Töökohta ei otsi ka Ülo, kes oli messil töötukassa sunni tõttu. 1,5 aasta pärast pensioniikka jõudval mehel pole enne pensioniiga plaaniski tööle minna, nimetades Eestit orjariigiks. «Oma inimesed, miks nad ei taha töötada? Asi ongi selles, et vähe tasustatakse,» tähendas Ülo. «Need, keda hästi tasustatakse, peaks valmis tegema kosmoseraketi või midagi muud suurt, võimast.»

Tööjõu voolavust märkisid ka Itella ja Olerexi esindajad. «Ausalt öelda Tallinnas ja Harjumaal ei taha inimesed töökohta väga hoida,» sõnas viimase esindaja Kristel Ansaar. Ent ta sõnas, et töömessilt tuli (kella kaheks – toim) viis kandidaati, kellega võiks tööhuvi olla vastastikune. Olerexi kandideerivad tema sõnul nooremad, kel keskkool läbi.

Alina on esimese kursuse tudeng, kes õpib infotehnoloogiat. Messil käis ta eelkõige ettevõtetega tutvumas, lootuses leida erialast tööd. «Swedbank ja Statoil,» nimetas ta huvipakkuvaid firmasid. Mõlemad otsisid messil peamiselt klienditeenindajaid ning see on Alinale juba tuttav.

Klienditeeninduse valdkonda otsis ka Transcom, kelle töötajad vastavad klienditoe telefonidel- Näiteks Tele2 klienditeendindusse otsitakse 10 inimest, kuid tehnilise toe telefonile vastajaid 70 – sinna värvatakse kord aastas. «Meil on vaja erinevaid keeleoskusi, vanus ega hariduse puudumine pole probleem,» sõnas Mariliis.

Kalaus ütles, et talle meeldivad töömessid just selle pärast, et siis saavad inimesed küsida. Enim tuntakse huvi tööaja ja palga vastu. «Mulle tuleb CV, see on lihtsalt paber,» selgitas ta tavapärast palkamist. See on miski, mida väga kiitsid teisedki ettevõtted.