/nginx/o/2011/01/13/497910t1hdbf6.jpg)
Veebruaris aastavõrdluses poole protsendi võrra kukkunud hindade peamine mõjutaja on analüütikute sõnul toorainete jätkuv odavnemine maailmaturgudel.
Analüütikud: toorainete jätkuv odavnemine süvendab hinnalangust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti hinnalanguse peapõhjus oli veebruaris see, et toorained odavnesid maailmaturul edasi,» ütles Eeesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.
Välisturgude hinnalangus mõjutab Eesti tarbijahindu Kattai sõnul mitme kanali kaudu. «Otsene mõju tuleb imporditud energia ja toidukaupade odavnemisest. Pärast seda, kui elekter jaanuaris külma ilma tõttu ajutiselt kallines, kiirenes energia hinna langus veebruaris 8,9 protsendini. Mootorikütused odavnesid veebruaris aasta varasema ajaga vőrreldes 10,1 protsenti hoolimata sellest, et euro on USA dollari suhtes nõrgenenud ning mootorikütuste aktsiis veebruaris suurenes.»
«Toormete odavnemise mõju jõuab Eesti tarbijahindadesse ka kaudselt, sest Eesti ettevõtted kasutavad imporditud tooraineid tootmissisendina,» jätkas Kattai. «Seetõttu aeglustus alusinflatsioon ehk tööstuskaupade ja teenuste hinna kasv 1,3 protsendini. Peale selle, et mõned tootmissisendid on odavnenud, on alusinflatsiooni vähendanud ka väike majandusaktiivsus.»
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul oli hinnatõus kuuvõrdluses veebruaris tõusnud kütuse ja alkoholi aktsiisimäärade mõjul viimaste aastate kiireim.
«Seda tasakaalustas osaliselt elektri odavnemine, mida jaanuaris kergitas külmast ilmast tingitud börsihinna tõus,» kommenteeris Pungas. «Kaupmeeste kogutud varude tõttu jõuab alkoholi aktsiisitõus jaehindadesse järk-järgult. Samuti tõusid kütusehinnad aktsiisitõusust mõnevõrra väiksemas ulatuses.»
Pungas lisas, et veebruari lõpust alates on nafta hind tootmismahtude kasvu piiramise ootuses tõusule pöördunud, mis mõningase viitajaga jõuab ka siinsetesse hindadesse.
«Teenuste hinnatõus kiirenes, kuid suures osas oli see möödunud kuul seletatav reisijateveo kõikuvate hindadega. Arvestades aga kiire palgakasvu jätkumisega, püsivad teenuste hinnad sel aastal tõusutrendil,» ütles Pungas.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik tõi esile, et deflatsioon jõudis tagasi ka euroalale, kus harmoneeritud hinnaindeks alanes veebruaris aastatagusega võrreldes 0,2 protsenti. «Hinnalanguse taga oli samuti energia. Energiat arvestamata tõusid hinnad euroalal 0,7 protsenti,» ütles ta.
Elmiku hinnangul tõusevad hinnad Eestis 2016. aastal energia odavnemise tõttu tagasihoidlikult.
«Madalate hindade ja hinnaootuste tõttu ootame 10. märtsil Euroopa Keskpangalt täiendavaid rahapoliitilisi meetmeid,» sõnas Elmik. «Võimalik on näiteks hoiuste baasintressimäära valikuline langetamine ja/või varaostuprogrammi laiendamine.»
Eestile tähendab see Elmiku sõnul eelkõige madalate intressimäärade püsimist, mis peaks soodustama investeeringuid ja toetama euroala eksporti.
Rasmus Kattai Eesti Pangast juhtis aga tähelepanu tõigale, et kuigi euro on dollari suhtes nõrgenenud, on kõiki kaubanduspartnereid ja tehinguvaluutasid arvesse võttev nominaalne efektiivne vahetuskurss Eesti jaoks viimase aasta jooksul järjepidevalt kallinenud. «Selle põhjus on valdavalt Vene rubla kursi kiire langus ning Venemaa vähenenud, kuid siiski märkimisväärne osa Eesti kaubavahetuses. Valuutakursside erisuunaliste liikumiste kogumõju on aeglustanud Eesti inflatsiooni hinnanguliselt umbes ühe protsendipunkti võrra,» tõdes ta.