/nginx/o/2016/03/07/5134203t1hd0db.jpg)
11 aasta madalaimale tasemele väheneud puurtornide arv ja riskifondide loobumine lühikestest positsioonidest on viimastel päevadel pannud nafta hinna taas tõusma. Täna kerkis Brenti toornafta barreli hind Londonis peaaegu 40 USA dollarini.
Nafta hind trügib ülespoole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna pärastlõunal maksis USA WTI toornafta barrel 36,51 dollarit ja Brenti toornafta barrel 39,34 dollarit.
USA aktiivsete naftapuurtornide arv vähenes läinud nädalal kaheksa võrra 392 puurtornini, vahendab Baker Hughesi andmeid Bloomberg. See on väikseim number alates 2009. aastast.
Samal ajal on vähenenud riskifondide panustamine 20 dollarini kukkuvale naftabarrelile. Toorainetega tulevikutehingute vahendamise komisjoni CFTC andmeil on riskifondide panustamine langevale naftahinnale kukkunud madalaimale tasemele selle aasta algusest saadik, vähenedes läinud nädalal 15 protsendi võrra.
Nafta hind on nüüd pikkamööda tõusnud juba kolm nädalat järjest, seda peamiselt ootuses, et naftatootjad jõuavad kokkuleppele tootmise mahu külmutamises praegusel tasemel. Samal ajal on USA reservuaarides hoitavad naftavarud praegu 80 aasta suurimad – 518 miljonit barrelit – ja need varud kasvavad endiselt.
«Investorid ja kauplejad on oodanud pikisilmi võimalust võtta osa naftaturu rallist,» teatasid Barclays' panga analüütikud turuülevaates. «Teated massiivsetest tootmisvõimsuste vähenemisest ning kõnelustest OPECi ja mitte-OPECi maade vahel tootmismahu külmutamise teemal on seda meeleolu toetamas.»
«Inimesed turul on kaotanud huvi jätkuva nafta ületootmise vastu, ehkki nafta laovarud on endiselt kasvamas ning on selle asemel koondamas tähelepanu USA naftatootmise vähenemise varastele märkidele,» teatas investoritele Julius Baeri analüütik Norbert Ruecker.