Miks te olete alkoholi reklaami- ja müügipiirangute vastu?
Ma ei saa küsimusest aru. Mina olin sotsiaalminister, kes tõi valitsusse alkoholipoliitika rohelise raamatu.
Kas te ei ole nõus erakonnakaaslastega, kes on kirjutanud ajalehtedele kümneid artikleid alkoholimüügipiirangute eelnõu vastu?
Eelnõus on kindlasti palju puudusi, aga see ei tähenda, et ma oleksin meetmete vastu. Ma arvan, et on võimalik teha otsuseid, mis alkoholitarbimist vähendavad, aga tuleb eristada päriselt toimivaid ja näilisi meetmeid.
Kahe kolmandikuga sellest eelnõust võib nõustuda, aga eelnõus on ka ettepanekuid, mille mõju on täiesti analüüsimata ega ole kindlust, et need toimiks. Seaduses on punktid, mille mõju on kauplustele rahaliselt väga suur. Toon näite. See on mõistlik, et alkohol on poes teistest kaupadest eraldi – kui inimene ei taha, siis ta ei pea edaspidi alkoholiosakonnast läbi minema. Aga vaidlus käib selle üle, kas sein peab olema läbipaistmatu. Läbipaistmatu seina taha tuleb ehitada uued turva- ja tuleohutussüsteemid, palgata eraldi töötaja. Ettevõtte jaoks on vahe väga suur.
Aga teie vastus annab ju aluse väita, et olete alkoholi reklaami- ja müügipiirangute vastu?
Reklaamist ei ole me sekunditki rääkinud. Alkohol peab olema teistest kaupadest eraldatud. Seina läbipaistvus ei ole määrav alkoholi tarbimise seisukohalt. Kui seina läbipaistvus paneb ettevõtjatele miljonite eurode suuruse koormise, siis see nõue võib olla ebamõistlik. Kindlasti tuleb vähendada alkoholi kättesaadavust alaealistele. Ma pooldan, et alaealised võivad teha kontrolloste. Juristid kipuvad arvama, et see ei mahu Eesti õigussüsteemi. Ma leian, et see tuleks ära teha, sest müüja peab teadma, et kui ta müüb alaealisele, võib ta saada karistada.