/nginx/o/2010/04/13/348065t1ha80d.png)
Tallinna börsi juht Andrus Alber kirjutab börsi infokirjas, et riik sai tänavu hakkama kahe halva teoga: otsusega Eesti Energia mitte börsile viia ning kahe arusaamatu seadusega.
Tallinna börsi juht: kaks halba otsust riigilt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alberi muutmata kommentaar:
Halvemast alustades mõjutas lõppevat aastat oluliselt riigi soovimatus talle kuuluvate äriühingute osalusi kohalike väikeinvestorite või pensionifondidega jagada. Eesti Energiast oli palju juttu, kuid jutud jäid juttudeks. Maailma börsidelt leiame ridamisi riigi osalusega raudteefirmasid, lennujaamade ja sadamate operaatoreid, lennufirmadest rääkimata. Miks see Eestis nii ei või olla? Eesti kapitaliturg, eriti pensionifondid, vajavad uusi investeerimisvõimalusi ning riik saaks siin anda olulise panuse. Kui turgudel on raha, mis otsib investeerimisvõimalusi, tasuks seda ära kasutada.
Teine negatiivne trend seostub samuti riigiga – vastu on võetud mitu seadust, mis nõrgestavad usaldust väärtpaberituru vastu. Perekonnaseadus seab arusaamatuid piiranguid vanemate võimalustele oma lastele väärtpabereid koguda ja seeläbi nende tulevikku investeerida. Sellega muudetakse kõik vanemad riigi silmis juba ette pahatahtlikeks laste vara rüüstajateks, kes peavad oma süütust tõestama kohtult loa taotlemise kaudu. Riigikogus vastu võetud nn. monopolidega võitlemise seadus on aga seadnud kahtluse alla Eesti ametivõimude valmisoleku erastamisjärgseid lepingukohustusi täita ning börsifirmadele kehtestatud nõudeid järgida. Kardan, et Tallinna Vee ümber toimuv jõuab varem või hiljem mõnda rahvusvahelisse kohtusse (Euroopa Komisjonis ta juba on) ja ka see jätab Eesti investeerimiskeskkonnale negatiivse märgi.
Riik on teinud lõppeval aastal ka head. Nimelt sel aastal vastu võetud seaduste abil muutub alates 2011. aastast eraisikutele investeerimine soodsamaks, kuna taasinvesteeritud tulult ei pea kohe tulumaksu maksma. Kuigi loodud investeerimiskontode süsteem ja osad seatud piirangud ei taga parimat lahendust, võib ikkagi olla rahul, et meil on n.ö. varblane peos ja mitte enam tuvi katusel. Tunnustust väärib ka seadusemuudatus, mis muudab optsioonide maksustamise senisest oluliselt mõistlikumaks ning peaks looma just alustavatele ja ka börsiettevõtetele võimaluse oma juhte ja töötajaid aktsiaosalustega motiveerida.
Teine positiivne trend lõppevast aastast on seotud meie kohalike investorite huvi taastumisega väärtpaberituru vastu. 2010. aasta on tehingute arvult viimase 15 aasta paremuselt kolmas. Samuti näeme, et mitme tuhande võrra on kasvanud meie börsifirmade eraisikust aktsionäride arv. Ka sügisel toimunud messi „Rahakompass“ osalejate arv oli viimaste aastate suurim. Seda nii turuosaliste-esinejate kui kuulajate osas.
Eelolevale aastale mõeldes loodan, et valitsus ja Riigikogu parandavad Perekonnaseaduse apsakad ning pärast valimisi jätkub valitsusel julgust riigiosaluste börsile toomise teema juurde tagasi tulla. Siis on ka lootust, et pensionifondide raha, mis seni liikunud 99% ulatuses Eestist välja, julgeb taas Eesti ettevõtete arengusse investeerida. Samuti loodan, et euroala ja OECDga liitumine toob siia tagasi rahvusvahelisi investoreid ning lisaks tehingute arvule näeme ka käivete kasvu. Selleks on aga vaja uusi börsifirmasid, olgu siis era- või riigiosalusega ettevõtete hulgast.